1. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta 2008 kujuneb Juhan Partsi sõnul aastaks, kus tarbijad vaatavad hinda, seda ka kinnisvaras."3% SKP-st panga kasumina pole ju normaalne?" viskas Parts õhku küsimuse.

Mida riik saaks ette võtta praeguses jahenevas kinnisvaramaastikus? „Kas riik peaks näppu vibutama või kiitma tegijaid? Tegelikkuses peaks kiitma kõiki kinnisvarasektoris tegutsejaid. Neid on palju kritiseeritud, kuid majandus on tänu neile arenenud,“ märkis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil Rahvusraamatukogus majandusminister Juhan Parts.

Kas riik peaks aitama kinnisvarasektorit ja laenuvõtjaid? „Vastaksin sellele küsimusele USA presidendikandidaat John Mccaini sõnadega – valitsuse ülesandeks pole aidata neid, kes on käitunud vastutustundetult. Ja ma olen sellega nõus. Välja arvatud paljulapselised pered,“ lisas Parts.

Parts toonitas, et eestlaste ja üle lombi inimeste kolm väidet kinnisvaraturu koht on väga sarnased. Esimesena tuuakse Partsi sõnul välja mõte, et turul pole häda midagi, teiseks see, et hinnad on pisut langenud. Ning kolmandaks oleks see, et hinnad on langenud, kuid sellel puudub oluline mõju majandusele. „USAs need väited paika aga ei pidanud,“ toonitas seepeale Parts.

„Ei maksa palju evida positiivseid stsenaariume, siin on võimalik nii võita, kui ka hävida. Mida peaks valitsus tegema? Kõigepealt tuleks seda probleemi aualt tunnistada, alles siis saaks valitsus ka miskit ette võtta,“ lausus Parts ning lisas, et majanduse veduriks on ju olnud just laenuraha, mis on oma loomult suunatud siseturule. Tema sõnul on seda raske välisturule viia.

Partsi sõnul saaks riik olla abiks kulude kokkuhoiuga. Esimesena tõi Parts võimaliku kokkuhoiukohana välja riigi valitsemiskulud. Teine püksirihmapingutamise koht on tema sõnul investeeringute piiramine. „Kuid me ei tohi minna igasuguste investeeringute kallale. Pigem luksusinvesteeringute kallale. Näiteks investeeringud haridusse ja infrastruktuuri sinna alla ei käi,“ märkis Parts.