Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti kinnisvaraomanikud: areng ei tohi toimuda koduomanike arvelt
Euroopa Kinnisvaraomanikud võtsid
laupäeval, 15. märtsil vastu Tallinna manifesti, mille selge sõnum oli, et Eesti
koduomanik tuleb maamaksust vabastada.
Samuti vastustati ühemõtteliselt maamaksu kahekordistamist Tallinnas, teatas Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) peasekretär Taavi Madiberk.
Tallinna linnavolikogu esimees ning keskerakondlane Toomas Vitsust esines eile TV3 uudistesaates vastulausega, väites, et selline läbimõtlematu idee pole teostatav, kuna see ruineeriks kohalike omavalitsuse tulubaasi ning sellest johtuvalt ei võimaldaks ka vajalikul tasemel avalikke teenuseid pakkuda
EOKL peab vajalikuks toonitada, et seisameoma avaldusega koduomanike, mitte äriühingute maamaksust vabastamise eest. Maamaks (elamumaale, tootmismaale, maatulundusmaale ja muudele liikidele kokku) moodustab kohaliku omavalitsuse tulubaasist keskmiselt vaid ca 3% . Seega on kohatud Vitsuti väited maamaksu kui arvestatava tulubaasi kaotamise võimatusest, märkis Madiberk. Samuti on tema sõnul väärad Vitsuti väited, et maamaksu kaotamine oleks eriti raske hoop väiksematele omavalitsustele. Näiteks Eesti ühe väiksema eelarvega Peipsiääre valla eelarvest moodustab maamaksvaid ca 2%, Tallinna eelarves vastavalt kaks korda rohkem s.o. 4%.
Eestis on kodu- ning kinnisvaraomanikke osakaal Euroopa suurim - 88%. Seda suuresti tänu omandireformile, eluruumide erastamisele ning madalale omandimaksu tasemele.
Tallinnas kehtiva süsteemi kohaselt maksab Nõmme koduomanik 2000-ruutmeetrise krundi eest 9900 krooni krooni aastas. Madiberki
sõnul ei tohiks omandimaks sundida kedagi oma omandist,veelgi enam kodust loobuma. Kuid iga kuu pea 1000 krooni koormist tasudes võib olla inimene tõepoolest sunnitud oma kodust või selle soetamisest sootuks loobuma.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele