Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: säästmiseni on kolm rasket sammu
SEB investeerimistoodete
arendusjuhiKaur Elviste sõnul tuleb raha säästmisekskustutada
tarbimislaenud, koguda kuni pooleaastane rahavaru ning kindlustada pere riskide
vastu.
SEB Eesti Ühispanga säästu- ja investeerimistoodete arendusjuht Kaur Elviste märgibkohtumise algusesnaljatledes, et laen onvõõra vara ja küsib, mida inflatsioon võõra varaga teeb. Javastab kohe: "Sööb samamoodi kui sinu enda vara!"
Praegu on keskmine eluasemelaenu aastaintress kuskil 6% kandis ja on tekkinudolukord, kus inflatsioon sööb võlga 9% aastas. Seega on oma kodu eest võlgu olla isegi kasulik. "Miks peaks üldse eluasemelaenu tagasi maksma? Mina laenaks praegu raha juurde!" ütleb Elviste.
Aripaev.ee uuris täna Eesti tuntumatelt pankadelt,kuidas iga kuu pisut tarbimist piirates võlgu elamisest pääseda ning seejuures ka liising ja eluasemelaen ennetähtaegselt tagasi maksta. Ühispangas liisinguid ja eluasemelaene iga kuu 300-3000 kroonisete summade võrra kustutada ei saa, kuna pidev graafikute ümberarvutamine ning laenude haldamine läheks liiga keeruliseks.
Kindlustunde indikaatorid näitavad samas, et inimesed pole tuleviku osas enam nii optimistlikud kui aasta paari eest. Paljud keskmisest parema sissetulekuga pered soovivad jõudumööda keerulisteks aegadeks valmistuda, olgu see siis kasvõi palgakasvu aeglustumine või senise palgatasemega töökoha kaotus.
Ajendatuna Elviste ootamatust soovitusest jõukohase säästmise asemel hoopiski raha juurde laenata, küsis aripaev.ee, mida sellerahaga praeguses segases majandusseisus tarbimise asemel üldse peale hakata saaks. Järgnevad Elviste vastused.
Kuiseda (juurdelaenatavat raha - toim.) aga ära ei tarbi ega maksa ennetähtaegselt tagasi ka eluasemelaenu, mis siis selle rahaga teha?
Uuringud näitavad, et inimesed on tõepoolest valmis tarbimist kokku tõmbama. See on väga hea stardipunkt, kus inimesel hakkab iga kuu raha üle jääma. On aga igasuguseid laene ja igasuguseid intresse. Ennetähtaegselt tuleb tagasi maksta tarbimislaene ja SMS-laene, kui see on võimalik.
Kui ei ole tarbimislaenu, äkki maksta ikkagi ennetähtaegselt tagasi eluasemelaenu?
Peab olema mingi puhver juhuks, kui inimene kaotab töö või vahetab töökohta, aga kohe uut kohta ei leia. Rahavaru peaks katma pere 3-6 kuu vajadused. Eestis on perede keskmine rahaline puhver 50 000 krooni ringis. See on heal juhul aga kahe töötava inimesega pere kahe kuu tagavara.
Kui raha koguda ja hoida, tekib tõepoolest küsimus, kuidas seda teha. Võib koguda näiteks kasvuhoiusele ja hoida raha tähtajalisel hoiusel, mis annab kuni 5-6% aastaintressi. Ok, kaotan inflatsioonile 3%, aga kui tekitame puhvrit, ei peagi raha tohutult kasvama. Varuks hoitud rahast võidab inimene igal juhul, sest inflatsiooni tõttu ei vähene selle ostujõud praktiliselt kunagi nullini. 1000 kroonine puhver kaotab 10% aastainflatsiooni korral täielikult oma ostujõu 67 aastaga.
Alles siis, kui rahavaru on olemas, tuleb otsustada, kas kogutavat raha investeerida või maksta ennetähtaegselt tagasi madalaintressilist liisingut ja eluasemelaenu. Siin on väga lihtne valikukriteerium. Kas oledvalmis võtma riske, et teenida laenuintressist kõrgemaid intresse või mitte. Kui ei ole valmis riske võtma, võib laenu tagasi maksta.
Hetkel kuum
Millal aktsiahinnad niipalju langevad, et aktsiatesse tasuks investeerida?
Seda ma ei tea, kuid mõõnadelt suudab osta vaid Warren Buffett. Ja neid inimesi ei ole, kes suudaks ainult põhjast osta ja ainult tipust müüa. Kui paaril-kolmel korral oma näpud juba ära kõrvetad, saad aru, et investeerida tuleks pidevalt ning teha seda aktsia hinnast sõltumata. Sellisel juhul tuleb aktsiate keskmine ostuhind tegelikult madalam kui aritmeetiline keskmine. Kui hind on põhjas, ostad oma igakuise investeeringusumma eest rohkem aktsiaid või osakuid, aga kui tipus, siis vähem.
Ideaalis tuleb esmalt tagasi maksta inflatsioonist kõrgema intressiga laenud ja liisingud ning kustutada erinevad järelmaksud. Kui see on tehtud ja raha jääb üle, oleks teiseks vaja koguda rahaline puhver.
Kolmandaks võiks maandada perekonna riskid ehk kindlustada järeltulev põlv juhuks, kui pere peamise sissetuleku teenija kas ootamatult sureb või töövõimetuks muutub. Sellist olukorda on keerulisem üle elada kui ajutist töökaotust.
Alles neljanda sammuna räägime regulaarsest investeerimisest või madala intressiga laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest. Pole mõtet rääkida säästmisest, kui SMS-laenud, mitmesugused tarbimislaenud ning järelmaksud pole kustutatud. Need kolm sammupole need,millest valida, vaid mida peab tegema. Valiku koht tuleb alles siis, kui inflatsiooni ületavad kohustused on kustutatud, puhver kogutud ning pere riskid maandatud.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele