Et Eestis sai aktiivne majade tagastamine
nende kunagistele omanikele alguse 14 aastat tagasi, saab tänavu paljude
inimeste jaoks läbi seadusega määratud 3+5+5 ehk 13 aastat
sundüürnikustaatust.
Selle n-ö armuaja lõpp tähendab, et nad ei saa enam soodustingimustel üürilepingut. Eestis on ametlikel andmetel ligikaudu 5000 sundüürnikku, kellest kuni pooltel lõpeb leping lähema aasta jooksul, kirjutas Postimees.ee.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa kinnitusel aga hättasattujate arvu drastilist suurenemist karta ei ole. "Sundüürnike hulgas on ka väga jõukaid inimesi. Paljud ei vaja omavalitsuse toetust," rõhutas ta.
"Tänavu valmib 818 munitsipaalkorterit, neist enamik antakse sundüürnike kasutusse. Samuti toetab linn neid, kes ise oma kodumure lahendavad," viitas Tallinna abilinnapea Eha Võrk Tallinnas kehtivale kolimistoetusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeeriumi sõnul ei välista seadusest tulenev üürilepingute lõppemine uue lepingu sõlmimist samade poolte vahel.
Seotud lood
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.