Et Eestis sai aktiivne majade tagastamine
nende kunagistele omanikele alguse 14 aastat tagasi, saab tänavu paljude
inimeste jaoks läbi seadusega määratud 3+5+5 ehk 13 aastat
sundüürnikustaatust.
Selle n-ö armuaja lõpp tähendab, et nad ei saa enam soodustingimustel üürilepingut. Eestis on ametlikel andmetel ligikaudu 5000 sundüürnikku, kellest kuni pooltel lõpeb leping lähema aasta jooksul, kirjutas Postimees.ee.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa kinnitusel aga hättasattujate arvu drastilist suurenemist karta ei ole. "Sundüürnike hulgas on ka väga jõukaid inimesi. Paljud ei vaja omavalitsuse toetust," rõhutas ta.
"Tänavu valmib 818 munitsipaalkorterit, neist enamik antakse sundüürnike kasutusse. Samuti toetab linn neid, kes ise oma kodumure lahendavad," viitas Tallinna abilinnapea Eha Võrk Tallinnas kehtivale kolimistoetusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeeriumi sõnul ei välista seadusest tulenev üürilepingute lõppemine uue lepingu sõlmimist samade poolte vahel.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.