Et Eestis sai aktiivne majade tagastamine
nende kunagistele omanikele alguse 14 aastat tagasi, saab tänavu paljude
inimeste jaoks läbi seadusega määratud 3+5+5 ehk 13 aastat
sundüürnikustaatust.
Selle n-ö armuaja lõpp tähendab, et nad ei saa enam soodustingimustel üürilepingut. Eestis on ametlikel andmetel ligikaudu 5000 sundüürnikku, kellest kuni pooltel lõpeb leping lähema aasta jooksul, kirjutas Postimees.ee.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa kinnitusel aga hättasattujate arvu drastilist suurenemist karta ei ole. "Sundüürnike hulgas on ka väga jõukaid inimesi. Paljud ei vaja omavalitsuse toetust," rõhutas ta.
"Tänavu valmib 818 munitsipaalkorterit, neist enamik antakse sundüürnike kasutusse. Samuti toetab linn neid, kes ise oma kodumure lahendavad," viitas Tallinna abilinnapea Eha Võrk Tallinnas kehtivale kolimistoetusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeeriumi sõnul ei välista seadusest tulenev üürilepingute lõppemine uue lepingu sõlmimist samade poolte vahel.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.