Et Eestis sai aktiivne majade tagastamine
nende kunagistele omanikele alguse 14 aastat tagasi, saab tänavu paljude
inimeste jaoks läbi seadusega määratud 3+5+5 ehk 13 aastat
sundüürnikustaatust.
Selle n-ö armuaja lõpp tähendab, et nad ei saa enam soodustingimustel üürilepingut. Eestis on ametlikel andmetel ligikaudu 5000 sundüürnikku, kellest kuni pooltel lõpeb leping lähema aasta jooksul, kirjutas Postimees.ee.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa kinnitusel aga hättasattujate arvu drastilist suurenemist karta ei ole. "Sundüürnike hulgas on ka väga jõukaid inimesi. Paljud ei vaja omavalitsuse toetust," rõhutas ta.
"Tänavu valmib 818 munitsipaalkorterit, neist enamik antakse sundüürnike kasutusse. Samuti toetab linn neid, kes ise oma kodumure lahendavad," viitas Tallinna abilinnapea Eha Võrk Tallinnas kehtivale kolimistoetusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeeriumi sõnul ei välista seadusest tulenev üürilepingute lõppemine uue lepingu sõlmimist samade poolte vahel.
Seotud lood
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.