Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Büroode üürnikud tahavad enne lepingu sõlmimist ehitust näha
Pangad ei taha finantseerida arendusi, mis
pole lepingutega kaetud, ent üürnikud soovivad enne lepingu tegemist reaalset
ehitustegevust näha.
ERI Kinnisvara hindamisosakonna juht Andres Teder märgib, et eelnevate lepingute nõue uute büroopindade arendustel puudutab eelkõige uusi, veel tundmatuid arendajaid. Ennast juba tõestanud ja tuntud arendajatelt vaevalt et seda nii rangelt nõutakse, kirjutas Äripäev.
Üldiselt peab Teder aga paberilt ostmist mööduvaks nähtuseks.
Colliers Internationali konsultant Triin Sõrm märgib, et praegu leidub Eestis vähe ettevõtteid, kes oleksid huvitatud sõlmima üürilepinguid enne hoone valmimist, aga tulevikus saab taolisest planeerimisest tavapraktika. "Arendajad otsivad enne ehituse projekteerimist ankurrentnikke, et tagada projektide atraktiivsus ja seeläbi ka kõrgem kasumlikkus," arvab Sõrm.
Sõlmides üürilepingu alles arendamisjärgus hoonesse, jääb üürnikule alati risk, et hoone ei valmi või ehitus lükkub edasi. Lepingusse soovitab Sõrm alati panna klauslid, mis ohtude ilmnedes kaitsevad üürida soovijat rahalise riski eest.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman leiab, et olukord, kus osal täna välja reklaamitud, kuid reaalselt ilma igasuguse ehitustegevuseta objektide omanikel on finantseerimisraskused, on loomulik ja tervitatav. „Turule planeeritud büroopindade maht oli liiga suur ning kui arendajad ennast ise korrale ei osanud kutsuda, teevad seda pangad, kes vaatavad laenuotsused ülitõsiselt üle, et mitte mõttetut ülepakkumist tekitada,“ ütles ta.
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele