Arendajad tegid pärnakate elu varisemisohtlikuks
Ühes muistendis kaob talu pulmalistega
mürinal maa sisse, kuid selline silmapiirilt kadumise kartus valdab Pärnu ja
Sauga jõe äärsete majade omanikkegi, sest seal võib pinnas nagu suusamäel jalge
alt minema sõita.
Viimane suurim maalihe toimus mai keskel Tammiste külas Pärnu jõe kaldal, kus kolme kinnistu ulatuses vajus nõlv viie-kuue meetri kõrguselt ligi 80 meetri pikkuses, kirjutas Pärnu Postimees.
“Astud kuuri ega tea, kas jõuad sealt vajaliku tööriista võtta, enne kui ta alla läheb,” räägib naabri tegevusest ohtu sattunud eramuomanik Vello Saliste. “Siin käis uitamas üks Tartu ülikooli geoloog ja tema arvas küll, et kallas ei pidanud vastu pinnasele, mida siia autokoormatega kuhjati ja mis ootas kõik laialilükkamist, kallas läks lihtsalt alt ära.”
Tulemus on looduse vihaga kujundatud kaldanõlv, mastimännid pikutamas, latv otsaga jões. Pilt, mille peale 1968. aastal ehitatud eramu omanik Saliste vaid ohkab, sest keegi ei oska öelda, kui pikalt lihkejoon kaldasse jookseb või kuidas tema krundi kohal käitub.
Sauga valla arengu- ja ehitusnõunik Harri Aas arvab, et ilmselt tahavad jõekallastele ehitanud pinda juurde saada, nii nagu ka pealinna aadressil registreeritud ja majutusteenust pakkuv krundiomanik, kes raskeid mullakoormaid vedada laskis.
“Korrastustöid on tehtud ka teistes kohtades, aga sellele on eelnenud ikkagi projekt ja keskkonnateenistuse heakskiit,” lisab Aas. “Selline omavoliline täitevedu siia – raske öelda, kas see põhjustas või soodustas maalihke tekkimist.”
Aas kinnitab oma tähelepanekute järgi, et varisemisohtlikud on need kaldad, mida jõgi peseb. Kuid see ei ole reegel, nagu näitab Eametsa külas Sauga jõe äärne, kus pinnas on nagu astangutena kadunud. Üks ilmselt meeleheitel majaomanik on püüdnud kinnisvara kindlustada ja vedanud täiteks sõna otseses mõttes rämpsu.
Uuringus osalenud teadlased soovitavad lihkeohtlikel lõikudel ehitushimulistel arvestada sellega, et savipinnase korral võib looduslik maalihe tekkida kuni 50 meetri kaugusel jõe veepiirist. Inimtegevuse lisandudes tuleb aga väga ohtlikuks pidada ala kuni 70 meetrit jõe veepiirist.
“Uutes elamurajoonides, kus krunt piirneb jõega, peab iga krundiomanik tellima ehitusgeoloogilise uuringu ja vastavalt sellele ehitise vundamendi projekteerima,” räägib Aas. Ta täpsustab, et krundiomaniku kohustus on see sellepärast, et arendaja ei tea, millist maja krundiomanik tahab.
