• 26.06.07, 10:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arendajad tegid pärnakate elu varisemisohtlikuks

Ühes muistendis kaob talu pulmalistega mürinal maa sisse, kuid selline silmapiirilt kadumise kartus valdab Pärnu ja Sauga jõe äärsete majade omanikkegi, sest seal võib pinnas nagu suusamäel jalge alt minema sõita.
Viimane suurim maalihe toimus mai keskel Tammiste külas Pärnu jõe kaldal, kus kolme kinnistu ulatuses vajus nõlv viie-kuue meetri kõrguselt ligi 80 meetri pikkuses, kirjutas Pärnu Postimees.
“Astud kuuri ega tea, kas jõuad sealt vajaliku tööriista võtta, enne kui ta alla läheb,” räägib naabri tegevusest ohtu sattunud eramuomanik Vello Saliste. “Siin käis uitamas üks Tartu ülikooli geoloog ja tema arvas küll, et kallas ei pidanud vastu pinnasele, mida siia autokoormatega kuhjati ja mis ootas kõik laialilükkamist, kallas läks lihtsalt alt ära.”
Tulemus on looduse vihaga kujundatud kaldanõlv, mastimännid pikutamas, latv otsaga jões. Pilt, mille peale 1968. aastal ehitatud eramu omanik Saliste vaid ohkab, sest keegi ei oska öelda, kui pikalt lihkejoon kaldasse jookseb või kuidas tema krundi kohal käitub.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sauga valla arengu- ja ehitusnõunik Harri Aas arvab, et ilmselt tahavad jõekallastele ehitanud pinda juurde saada, nii nagu ka pealinna aadressil registreeritud ja majutusteenust pakkuv krundiomanik, kes raskeid mullakoormaid vedada laskis.
“Korrastustöid on tehtud ka teistes kohtades, aga sellele on eelnenud ikkagi projekt ja keskkonnateenistuse heakskiit,” lisab Aas. “Selline omavoliline täitevedu siia – raske öelda, kas see põhjustas või soodustas maalihke tekkimist.”
Aas kinnitab oma tähelepanekute järgi, et varisemisohtlikud on need kaldad, mida jõgi peseb. Kuid see ei ole reegel, nagu näitab Eametsa külas Sauga jõe äärne, kus pinnas on nagu astangutena kadunud. Üks ilmselt meeleheitel majaomanik on püüdnud kinnisvara kindlustada ja vedanud täiteks sõna otseses mõttes rämpsu.
Uuringus osalenud teadlased soovitavad lihkeohtlikel lõikudel ehitushimulistel arvestada sellega, et savipinnase korral võib looduslik maalihe tekkida kuni 50 meetri kaugusel jõe veepiirist. Inimtegevuse lisandudes tuleb aga väga ohtlikuks pidada ala kuni 70 meetrit jõe veepiirist.
“Uutes elamurajoonides, kus krunt piirneb jõega, peab iga krundiomanik tellima ehitusgeoloogilise uuringu ja vastavalt sellele ehitise vundamendi projekteerima,” räägib Aas. Ta täpsustab, et krundiomaniku kohustus on see sellepärast, et arendaja ei tea, millist maja krundiomanik tahab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.25, 11:23
Katuseakende vananemine – probleem, millega peab arvestama
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.

Hetkel kuum

Sarikapärga saagis teiste seas hoogsalt maha taristuminister Kuldar Leis.
Uudised
  • 10.06.25, 17:36
GALERII: Pealinna rajataval võimsal Loodusmajal võeti sarikapärg maha
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Trev-2 Grupi tegevdirektor Sven Pertens.
Uudised
  • 11.06.25, 06:45
Sven Pertens teedeehituse lisarahast: tore, aga vähe
Sarikapeolised.
Uudised
  • 09.06.25, 07:00
Tallinna uus suur elurajoon saab peagi valmis
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
Riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur.
Uudised
  • 10.06.25, 06:45
Planeeringu pikk menetlus toob koledad majad ja neelab investeeringud
Maru Ehituse ehitatud hoone suletud netopind on 2096,6 ruutmeetrit.
Uudised
  • 13.06.25, 09:23
Maru Ehitus ehitas Eesti võimsaima turbatootmishoone
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Kopli kaubajaama juurde tuleb ajutine rattatee (Foto: Tallinna Strateegiakeskus).
Uudised
  • 11.06.25, 10:39
Tallinn valmistub ühendama Telliskivi ja Krulli kvartaleid
Valmivad hooned kuuluvad A-energiaklassi ja sihiks on seatud LEED Gold ja BREEAM sertifikaadid.
Uudised
  • 12.06.25, 10:29
GALERII: Kaarsilla Kinnisvara pani Port Athenale nurgakivi
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Laske klientidel valida – pakkudes konstruktsiooniühenduste valikuvõimalusi
  • ST
Sisuturundus
  • 23.05.25, 10:07
Laske klientidel valida – pakkudes konstruktsiooniühenduste valikuvõimalusi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele