Halduskohus jättis rahuldamata Avo Sillasoo
ja Raivo Sillasoo taotluse Uue tänava kinnistul asuva Munkadetaguse torni ja
linnamüüri tagastamiseks, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kuni pole tõendatud, et pere oli õigusvastase võõrandamise ajal obrokimaa pidajaks, pole linnavalitsus esimese astme kohtu otsuse järgi kohustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldust uuesti läbi vaatama.
Kohus eesotsas kohtunik Indrek Paukžtysega nentis, et kaebajad ei esitanud ühtegi lepingut, mille alusel neile oleksid võinud tekkida õigused linnamüüri ja torni osas. “Ainuüksi asjaolu, et kaebajad linnamüüri ja torni kasutasid, ei tähenda automaatselt seda, et kasutamine toimus obrokiõiguse alusel,” seisab kohtuotsuses.
Linnamüüri ja Munkadetaguse torni kuulumist kaebajate õiguseellastele ei kinnita ka muud tõendid, nagu obrokimaksude register või kinnisvaramaksu raamat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.