Ukrainas, iseäranis Kiievis, on kinnisvaraäris teenimisvõimalused väga ahvatlevad, ent ettevaatust – ka riskid on meeletud, kirjutas Eesti Ekspress.
Pärast nn oranži revolutsiooni 2000. aasta lõpus, mil suurriik Ukraina ja tema uinuma kippunud majandus näoga rohkem Lääne poole pööras, ärgitas see ligemale 50 miljoni elanikuga turg tegutsema paljusid, kes end vähem või rohkem ärimeesteks pidasid. Ka Eesti kommersandid käisid. Eelkõige kinnisvaraärimehed. “Ma arvan, et 2005. aastal käisid siin maad kuulamas kõik, kes kinnisvaraäris aktiivselt tegutsevad,” ütleb Eesti Ukraina saatkonna teine sekretär ­Margus Solnson. Tema tegeleb saatkonnas majandusküsimustega.
Kinnisvara – see tundub lihtne. Ostad, müüd ja vahendad. Arco Vara on Kiievis paar aastat kinnisvarakontorit pidanud. Firma regioonidirektori ­Rainer Osaniku sõnul on jaepangandus Ukrainas paraku sel tasemel, kus see meil oli kümmekond või enam aastat tagasi – laenuvõtmine uskumatult keeruline, intress üsna kõrge (hiljuti oli see veel 20–25 protsenti, nüüd saab ka 9–11 protsendiga, ent see on sõbrahind lugupeetud klientidele), mistõttu panga kaudu kinnisvara keegi ei soeta ning äri käib lõviosas ikka sularahas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele