Ukrainas, iseäranis Kiievis, on kinnisvaraäris teenimisvõimalused väga ahvatlevad, ent ettevaatust – ka riskid on meeletud, kirjutas Eesti Ekspress.
Pärast nn oranži revolutsiooni 2000. aasta lõpus, mil suurriik Ukraina ja tema uinuma kippunud majandus näoga rohkem Lääne poole pööras, ärgitas see ligemale 50 miljoni elanikuga turg tegutsema paljusid, kes end vähem või rohkem ärimeesteks pidasid. Ka Eesti kommersandid käisid. Eelkõige kinnisvaraärimehed. “Ma arvan, et 2005. aastal käisid siin maad kuulamas kõik, kes kinnisvaraäris aktiivselt tegutsevad,” ütleb Eesti Ukraina saatkonna teine sekretär ­Margus Solnson. Tema tegeleb saatkonnas majandusküsimustega.
Kinnisvara – see tundub lihtne. Ostad, müüd ja vahendad. Arco Vara on Kiievis paar aastat kinnisvarakontorit pidanud. Firma regioonidirektori ­Rainer Osaniku sõnul on jaepangandus Ukrainas paraku sel tasemel, kus see meil oli kümmekond või enam aastat tagasi – laenuvõtmine uskumatult keeruline, intress üsna kõrge (hiljuti oli see veel 20–25 protsenti, nüüd saab ka 9–11 protsendiga, ent see on sõbrahind lugupeetud klientidele), mistõttu panga kaudu kinnisvara keegi ei soeta ning äri käib lõviosas ikka sularahas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele