Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatus
tühistas Keila-Joa lossi kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise seoses
võimalusega säilitada kinnistu riigi vajadusteks, teatas RKAS.
RKASi juhatuse liikme Elari Udami sõnul nõuab lossi taastamine ja korrashoid küll märkimisväärseid kulutusi, kuid seevastu on tulevikus huvi korda tehtud lossikompleksi vastu kindlasti suurem kui see on täna. "Kaalume uuesti unikaalse ja väärika lossikompleksi renoveerimist," rõhutas Udam.
Keila-Joa lossi viie hektari suuruse kinnistul paiknevad riiklike kultuurimälestistena kaitse alla võetud mõisa peahoone, väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder, mõisa aia piirdemüür ja Keila-Joa mõisa park.
Mõis ehitati 1830. aasta paiku ning selle arhitekt oli Hans Stackenschneider Peterburist. 1856. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Volkonskite perele. Nõukogude ajal kasutas mõisat sõjavägi. Taasiseseisvumise järel välisministeeriumi valduses olnud Keila-Joa lossikompleks anti RKASile üle 2005. aasta oktoobris.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.