Järjekindlalt kahjumis sipelnud Rocca al
Mare Suurhall läheb taaselustamisele - uute omanike Aare Kilbi, Marcel Vichmanni
ja Oliver Kruuda käe all peaks Rocca al Maresse kerkima seninägematu
tervisemetropol, kuhu investeeritakse 700 miljonit krooni.
Ettevõtjad Aare Kilp, Marcel Vichmann ning Oliver Kruuda omandasid paari aasta eest läbi OÜ Pivotal enamusosaluse ASis Rocca al Mare Suurhall, kirjutas majandusajakiri Saldo. Täna käib töö selles suunas, et koostöös Tallinna linna ning miks ka mitte kõrvalasuva jää- ja tennisehalli omanikega kerkiks piirkonda uutmoodi vabaaja- ja spordikeskus - suur tervisemetropol, kuhu rajataks lisaks nii spordihotell, treeninghallid, multifunktsionaalsed saalid, harjutusruumid kui ka linnakodanikele ja sportlastele välisterritooriumil asuvad terviserajad.
Saku Suurhalli senine käekäik pole olnud kuigi roosiline. Alates ettevõtte loomisest 1990. aastate lõpus on selle ümber pidevalt keerelnud arusaamatused ja huvide konfliktid.
ASi Rocca al Mare Suurhall juhatuse esimees Aivar Sirelpuu, kellel täitus sellel ametipostil veebruaris 2007 kolmas aasta, ei häbene tunnistada, et probleemid olid suurhalli sisse kirjutatud juba esimesest päevast alates.
"Kui vaadata tagasi aastatele 1998-1999, kui koostati suurhalli esimene äriplaan, millega leiti objektile pankade, eraettevõtjate ja tooliomanike näol finantseerijad, müüdi kõigile nendele osapooltele tollel hetkel sisuliselt nn roosad prillid," ütleb Sirelpuu.
Halli ehitamisel oli palju tegematajätmisi, mis alles hiljem välja tulid ning millega praegusel juhtkonnal igapäevatöö kõrvalt tegeleda tuleb. Ühe näitena toob ta, et objektil puudub treeninghall.
Hetkel seavad järjepidevate treeningute läbiviimisele suurhallis piiri hoones toimuvad teised üritused, mille tarbeks on saal pikalt hõivatud. Kõik teised uued hallid, mis on Rocca al Mare suurhallist hiljem Lätisse või Leedusse rajatud, on suutnud seda probleemi vältida ja investeerinud treeningkompleksi. Sirelpuu arvutuste järgi maksnuks Saku Suurhalli juurde treeninghalli rajamine 14 miljonit krooni. Täna oleks see number kolm korda suurem.
Seotud lood
Kortermajas valmistatakse soe tarbevesi üldjuhul hoone tehnosõlmes, kust see jaotatakse püstikutorustiku kaudu iga korterini. Tarbevee ringluse tagamiseks asub šahtis ka ringlustorustik ning soojussõlmes on sooja tarbevee ringluspump, mis nõuab energiat nii pumba tööks kui ka jahtunud vee temperatuuri hoidmiseks püstikus. Lisaks on torude õige isoleerimine ja paigaldus püstikušahtis äärmiselt oluline, et vähendada soojuskadusid ja külma vee soojenemist üle lubatud piiri.