16. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tüve tänava elanik, Sten Pertens, kes on piirkonna inimeste eestkõneleja, väidab, et planeeritav kortermaja halvendab oluliselt nende elukeskkonda. Muuhulgas pelgab ta, et uute elanike lisandumine toob nende niigi kitsal ja autodest ummistunud tänaval kaasa liikluskaose, kirjutas Äripäev.

Eskiiside järgi tuleks uude majja 13 korterit, kuid korterite suurust arvestades kahtlustavad inimesed, et tegelik arv on suurem ja neilt püütakse nõusolekut kavalusega välja meelitada. Pertensi kirjeldust mööda on tänav nõnda kitsas, et sinna sellist hulka autosid kuidagi parkima ei mahu.

Pertensi kinnitusel algasid probleemid sellest, kui naaber müüs krundi arendajale, kes kavatseb maja maha võtta ja ehitama hakata. Kahekorruselise ridaelamuga oleksid naabrid veel nõus, ent mitte kõrgemaga.

"Saatsime kirja linnaosavalitsusse. Toonane linna peaarhitekt Ike Volkov tõdes, et magistraali äärde võiks ehitada kõrgemaid maju, ent siserajoonides peaks säilima madalam asustus. Kristiine halduskogus läks korrusmaja projekt siiski läbi," jutustab Pertens.

Selle aasta alguses jõudis sama eskiisprojekt Kristiine linnaplaneerimiskomisjoni, kes otsustas, et detailplaneeringut ei kooskõlastata, kuna täisehitus on liiga suur. Ent nädal aega hiljem kinnitas halduskogu eskiisprojekti sellest hoolimata.

Täisehitusprotsendi puhul on arvestatud ainult kahe majaga, ent mitte garaažidega, kurdab Pertens. Ent kui neid garaaže arvesse võtta, kasvab täisehitusprotsent üle 50 protsendi ja sellega muutub ehitustihedus.

Plaanitava hoone arhitekt Ignar Fjuk väidab, et naabritega on suusõnaline kooskõlastus olemas, ent Pertensi kinnitusel kokkulepet pole. Nii või teisiti on suulisest kokkuleppest ikkagi vähe.

"Oleme väga mures. Terve piirkond on vastu, et siia aedlinna kerkiks äkki korruselamu, võitleme ja kogume allkirju," räägib Pertens, kes on põhjalikult uurinud ka arendaja tausta ning finantseerimisskeemi.