• 01.03.07, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sulev Seppik tegi Viimsis imet

Kui vanajumal lõi maailma kuue päevaga, siis Ain Seppiku pojal Sulev Seppikul kulus vaid kaks päeva rohkem, et saada Viimsis 36hektarilisele krundile neli korda suuremat ehitusmahtu lubav detailplaneering.
Viimsi vald muutis eelmise aasta jaanipäeva paiku kaheksa päevaga kurikuulsa nn Antenniväljaku detailplaneeringut, mille tõttu saab Viimsi poolsaare keskel asuvale krundile ehitada 80 elamuühiku asemel 320 elamuühikut. Vahe on rahas sadades miljonites kroonides. Planeeringu järgi tulevad sinna ridaelamud, kirjutab Äripäev.
"Ma ei pea vajalikuks kommenteerida oma äriasju ajakirjanduse vahendusel," vastas krundi üks omanikke Sulev Seppik küsimusele, kuidas tal õnnestus algatada detailplaneering erakordselt lühikese ajaga.
Krunt, mis toob Viimsi tosina tuhande elanikuga valda tuhat elanikku juurde, kuulub Tallinna Äripangale (51%) ning 49% jaguneb pooleks Siim ja Sulev Seppiku ning Kristian Kesneri firmade vahel. Seppikuid ühendab Äripangaga nende onu Madis Kiisa, kes kuulub panga nõukogusse.
Sulev Seppiku saavutus on seda tähelepanuväärsem, et krundi eelmised omanikud Urmo Altosaar, Jaanus Laugus ja Robert Borodin said vallavalitsuselt veel mullu märtsis uue detailplaneeringu algatamisele eitava vastuse. Siis öeldi, et valda pole uusi elamurajoone vaja. Samas on ka krundi eelmised omanikud tehinguga seotud, kuna müük Äripanga, Seppikute ja Kesneri firmale Morgan Trade toimus alles 2006. aasta novembris. Suvel kanti vaid sisse eelnõue krundi üleandmiseks OÜ-le Morgan Trade, mis võimaldas Sulev Seppikul esitada avalduse Viimsi vallavalitsusele.
Seega jääb õhku rippuma küsimus, kui suure summa eest Sulev Seppik krundi ostis. Igatahes on tänase päeva seisuga krundile seatud hüpoteeke 168,6 miljoni krooni eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.02.25, 09:41
Kas tööstusel on valikut?
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele