Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ruhnu vald ehitab kanalisatsiooni
Ruhnu vallajuhid küsisid
ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise rahastamiseks
Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) üle 10 miljoni krooni.
Samas pidas eelmine Ruhnu vallavalitsus ja enamus volikogu liikmetest kolm aastat tagasi saarele ühiskanalisatsiooni ehitamist ja käigushoidmist valla jaoks liialt kulukaks ettevõtmiseks, kirjutas Meie Maa.
Vallavanem Aare Sünteri sõnul on saarele kanalisatsiooni rajamine olnud kogu tema ametisoleku ehk poolteise aasta jooksul pidevalt arutusel. "Rahvas on seda meelt, et saart ei saa ära lagastada. Ei saa niimoodi, et toome siia palju vett ja laseme selle kõik maa sisse," ütles Sünter.
Ruhnu vallavolikogu otsustas 2003. aastal kanalisatsioonist loobumise kasuks, mistõttu jäi selle rajamine maakonna suurest vee- ja kanalisatsioonivõrkude europrojektist välja. Sellepärast tuli vallal kanalisatsiooni jaoks raha küsimiseks eraldi projekt teha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sünter ei osanud täpselt öelda, miks suhtus vallavolikogu kolm aastat tagasi ühiskanalisatsiooni eitavalt. "Kõiki tagamaid ei tea, kuid mulle tundub, et on tehtud valearvestusi," arvas vallavanem.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.