8. detsember 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soosaar ja Gräzin: veel ei ole hilja korrastada segadust ehituses

Riigikogu liikmete sotsiaaldemokraadi Mark Soosare ja reformierakonna liikme Igor Gräzini ja hinnangul oleks vaja riigiarhitekti, et ehitustegevust saaks paremini kontrollida.

"Asi on praegu keeruline selle pärast, et kui me vaatame ükskõik missuguses Eesti linnas ringi, aga eriti nendes linnades, kus raha surve on tugevam - no ütleme Tallinn, Pärnu ja veel mõni atraktiivsem linn - siis ettevõtjatel on väga suur vajadus oma raha paigutada, sest et kasumimarginaalid on ju väga kõrged. Ja samal ajal inimesed ootavad, et kogu see nõukogulik hoonestus tasapisi kaoks," ütles Soosaar ETV hommikuprogrammis Terevisioon.

Seadused, mis ehitusala reguleerivad, haakuvad Soosaare hinnangul omavahel väga halvasti ning oleks vaja ühtset seadust. "Planeerimisseadus ei haaku ehitusseadusega, mis halvast haakub katastriseadusega, millel on terve rida määruseid. Peaksime jõudma sinna kuhu on jõudnud Põhjamaad, kus kõik on ühe seaduses," ütles Soosaar.

Lisaks on olemas kirjutamata seadused ja peab toimuma avalik arutelu, kuhu mida ehitada.

Gräzin tõi välja ka olematu ehituskvaliteedi: "Tahan, et maja nurk oleks 90 kraadi, mitte 92 või 86, et liist läheks nurka."

"Kõik teevad, keegi ei vastuta," lausus Gräzin. "Ehitajad ehitavad, pagan teab, mis piltide järgi. Ei ole projektigi. Platsimeister ei tea, kuidas trepp seina külge kinni pannakse, sest projektis on see puudu."

Gräzini sõnul tuleks luua eraldi inspektsioon, kes järgiks planeerimist, arhitektuuri, kinnisvaraarendust ja valmis majade ekspluateerimist.

Soosaare ideeks on tuua üleriigiline planeerimine riigikogu ette ja luua riigiarhitekti ametikoht. Riigiarhitekt peaks tema sõnul tegelema arhitektuuripoliitika kujundamisega, üleriigilise planeerimisega, kujutava kunsti ja monumentidega avalikus ruumis ja muinsuskaitsega ning olema valitsusele nõuandvaks institutsiooniks. Soosaar soovitab selle puhul eeskujuks võtta Hollandi, kus on seesugune institutsioon olemas.

"Hollandis on riigi poolt määratud, kus elamuid arendatakse, et säilitada olemasolevat loodust. Riiki tuleb hoolimata turumajandusest plaanipäraselt arendada," ütles ta.

Soosaare meelest peaks projekteerimist alustama arhitekti allkirjaga ja hoone valmimisel selle vastu võtma arhitekt oma algkirjaga.

Meeste kinnitusel ei ole veel ei ole hilja midagi ette võtta. "Palju on täis ehitamata ruumi ja on veel säilitada vana väärtuslikku arhitektuuri," ütles Soosaar.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785