Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tigutorni ümber võib kerkida city
Tartu linnaametnike ja ettevõtjate
kuluaarimõtisklustes joonistub aina selgemini välja soov rajada Atlantisest
Zeppelinini välja pilvelõhkujate city, mis riputab aga avaturu tuleviku kohale
rasvase küsimärgi.
Seni on kõrghoonete püstitamise privileeg kuulunud Tartus oravaparteile lähedalseisvatele ettevõtjatele, olgu siin näiteks 23-korruseline Tigutorn või 15-korruseline spaa teispool Turu- silda. Ent peagi võib Emajõe äärde kerkida terve pilvelõhkujate city, mis laseb teisedki tegijad marjamaale, kirjutas Tarbija 24.
Atlantise kõrvale koguni kaht pilvelõhkujat kavandav ettevõtja Juhan Kolk on Postimehele öelnud, et eeldab Tartu linnavalitsuselt ettevõtjate võrdset kohtlemist ka ehitiste kõrguse osas. Nõnda ei jäägi Tigutorni detailplaneeringu ning Linnaehitusele soodsa maatehinguga avalikkuse pilgu alla sattunud linnavalitsusel üle muud kui lubada sama teistelegi.
Rein Kilk esitas äsja linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks oma Emajõe-äärsetele Soola 5 ja Soola 7 krundile – ühele tuleks 9-korruseline ja teisele 24-korruseline hoone. Pange tähele – Kilgi pilvelõhkuja on täpselt ühe korruse jagu kõrgem kui Linnaehituse Tigutorn.
Kilgi hinnangul on juba liiga hilja arutleda selle üle, kas rajada sellesse Emajõe-äärsesse piirkonda madal- või kõrghoonestus. Sisuliselt langetas Tartu linnavalitsus otsuse juba üheksakümnendatel aastatel, kui lubas Estikol ehitada kaldakaitsevööndisse 14-korruselise Emajõe ärikeskuse. «Seda, kas rajada kõrghooneid, oleks pidanud küsima enne Plasku ehitamist,» nentis Kilk.
Kilk ei ole enda sõnul kusagil öelnud, et Tartu vajab kõrghooneid. Kõrghoonete rajamine on tema hinnangul pigem asjade loogiline käik. «Kõik oleks olnud teatud mööndustega OK, kui selles piirkonnas oleks olnud ainult üks Plasku,» lausus ta. «Nüüd on meil mahtusid rohkem – minu arvates saab olla kas üks maamärk ehk üks hoone või siis moodustub mingi hoonete ansambel.»
«Aga kuna selles piirkonnas on juba Fortuuna maja ja Emajõe ärikeskus, siis arvas arhitekt, kellelt juba viie aasta eest eskiisi tellisin, et siia tuleks teha veel midagi,» lisas Kilk.
Kilgi sõnul on linnaruumi kujundamise suhtes tekkinud üleüldine eelarvamus, et see on automaatselt midagi negatiivset. Samas on sellel tema kinnitusel ka arusaadav taust. «Kõik me saame aru, et Tallinna Viru keskus on ebaõnnestunud ja Tartus on jube valus kogemus uue kaubamajaga,» nentis Kilk.
Tartu praegune üldplaneering lubab Emajõe-äärsesse kesklinna piirkonda vaid ühe enam kui 15-korruselise hoone ehk Tigutorni ning ühe 2–15-korruselise kõrghoone Turusilla kõrvale.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele