Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paide lihakombinaat rändas tallinlaste kätte
Kolmapäeval sõlmiti Paide lihakombinaadi
ostu–müügitehing, Mündi teel asuva kinnistu uus omanik on Tallinna ettevõte,
kirjutas Järva Teataja.
Kombinaadi hoones viimasena liha töödelnud ja pankrotti läinud Balsingi pankrotihaldur Maie Klemmer ütles üleeile, et kinnistu uus omanik on osaühing Bergstar.
Krediidiinfo andmete järgi on tolle Tallinna registreeritud ettevõtte juhatuse ainus liige Rait Lukas, kes on varem ajaleheveergudel esinenud Tallinna Panga ning pealinna kinnisvaraettevõtte BREM (Baltic Real Estate Management) juhatajana.
Lukas jäi eile tehingust kõneldes napisõnaliseks, öeldes telefonitorru vaid, et lihakombinaadi kinnistu tulevikku puutuvast on vara kõnelda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samamoodi ei soovinud uute omanike plaanide üle spekuleerida pankrotihaldur Maie Klemmer, ka Paide linnavalitsusel polnud lihakombinaadi kinnistu kohta midagi lisada.
Järva Kinnisvara juht Sven Prees sõnas, et Rait Lukase nimi on talle tuttav küll. Millised mõtted Lukasel lihakombinaadi asjus liikuda võiksid, tema täpsustada ei teadnud.
Esimesel enampakkumisel, mis leidis aset pärast Balsingi pankroti väljakuulutamist läinud aasta aprilli lõpul, oli kinnistu alghind 15 miljonit krooni. 15–16 miljonit krooni ütles Klemmer siis ka ettevõttel võlgu olevat.
Paraku oli 4,7 hektari suuruse kinnistu müügiga raskusi ja mitu enampakkumist läks vett vedama. Vahepeal oli Klemmer valmis seda ka osadena müüma. Lõpuks ostis Bergstar kinnistu siiski tervikuna.
Järvamaa suurim lihatöötleja Balsink tegutses kunagisest Paide lihakombinaadist tühjaks jäänud ruumides alates 2000. aastast. Kinnistul asuvad toomishoone–kontor, renoveeritud tsehh ja abihooned.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.