Kanada ekspert: massiivpuidust on võimalik ehitada odavamalt kui betoonist

Meie riigigümnaasiumide ehitus on olnud edulugu ja palju olulisem sellest, kas ehitada betoonist või puidust, võiks olla rajatavate koolihoonete puhul see, et liigume paindlike arhitektuursete lahenduste ja kvaliteetselt ettevalmistatud hangete suunas, leiavad arhitektid.

Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril „Kes on kliima arhitekt?“ kerkis arutelu, kas puidust hoonete ehitamine on ikka nii süsinikneutraalne, nagu oleme viimasel ajal uskunud. Kahe riigigümnaasiumi hoone süsiniku jalajälje mõõtmisel selgus, et olukord nii mustvalge ei ole.

27. oktoobril Ehitusuudistes avaldatud artiklis "Betoon on suur süsinikuladu" toodi välja, et betoon seob oma eluea jooksul peaaegu kogu CO2, mis on eraldunud tsemendi tootmisel. Tekib küsimus, miks hoonete süsinikujälje arvutustes seda arvesse ei võeta. Kas ehitusmaterjalide ja hoonete piirnormide arvutuse pahatahtlik eesmärk on betoonitööstus lihtsalt välja suretada või on olukorrale mõni muu selgitus, analüüsib ehituse süsinikujälje ekspert ja LCA Support juht Anni Oviir.

Betooni karboniseerumisel seotav CO2 on siiani kliimaarvutustest väljas ja see moonutab üldpilti. Levinud väide on olnud kaua, et puit on väga keskkonnasäästlik, betoonikasutus aga ülimalt süsihappegaasi atmosfääri paiskav. Paraku ei ole see tõde, vaid killud erinevatest vaatenurkadest, kinnitavad teadlased.

Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.