Kanadas massiivpuidu kasutamisele spetsialiseerunud ettevõtte MVPR juht Carl-Peter Reinecke jagas tänavusel rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil Tallinnas praktilisi nõuandeid, kuidas ehitada massiivpuidust odavamalt kui betoonist.
- Puitarhitektuuri konverents 2024. Foto: Andrei Ozdoba
Reinecke ettevõte tegeleb palju kinnisvaraarendusega, ehitades massiivpuidust kortermaju ja kortereid. Ta märgib, et just elamuehituses toimub Kanadas kasv ja samamoodi on see ka Skandinaavias ja Euroopas. „Alati on neis projektides mängus investor, kes tahab projekti pealt teenida ning saada konkurentidega võrreldes konkurentsieelist. Kõik teavad, et puit on kaunis. Arendajana saab kauni puidust objektiga 5-12 protsenti rohkem teenida: korteril on kõrgem turuväärtus, teenid rohkem renti või saad selle kõrgema hinnaga maha müüa. Massiivpuidust ehitamine annab selle võimaluse, kuid siin tuleb jälgida teatud põhimõtteid,“ sõnab Reinecke, kes on valdkonnas tegutsenud 18 aastat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meie riigigümnaasiumide ehitus on olnud edulugu ja palju olulisem sellest, kas ehitada betoonist või puidust, võiks olla rajatavate koolihoonete puhul see, et liigume paindlike arhitektuursete lahenduste ja kvaliteetselt ettevalmistatud hangete suunas, leiavad arhitektid.
Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril „Kes on kliima arhitekt?“ kerkis arutelu, kas puidust hoonete ehitamine on ikka nii süsinikneutraalne, nagu oleme viimasel ajal uskunud. Kahe riigigümnaasiumi hoone süsiniku jalajälje mõõtmisel selgus, et olukord nii mustvalge ei ole.
27. oktoobril Ehitusuudistes avaldatud artiklis "Betoon on suur süsinikuladu" toodi välja, et betoon seob oma eluea jooksul peaaegu kogu CO2, mis on eraldunud tsemendi tootmisel. Tekib küsimus, miks hoonete süsinikujälje arvutustes seda arvesse ei võeta. Kas ehitusmaterjalide ja hoonete piirnormide arvutuse pahatahtlik eesmärk on betoonitööstus lihtsalt välja suretada või on olukorrale mõni muu selgitus, analüüsib ehituse süsinikujälje ekspert ja LCA Support juht Anni Oviir.
Betooni karboniseerumisel seotav CO2 on siiani kliimaarvutustest väljas ja see moonutab üldpilti. Levinud väide on olnud kaua, et puit on väga keskkonnasäästlik, betoonikasutus aga ülimalt süsihappegaasi atmosfääri paiskav. Paraku ei ole see tõde, vaid killud erinevatest vaatenurkadest, kinnitavad teadlased.
SSAB kontserni tütarettevõte Ruukki Construction käivitas uue tootegrupi Ruukki® LowCarbon, mille eesmärk on täita üha karmimaid keskkonnanõudeid ja rahuldada klientide vajadust vähendada ehitatavate hoonete elutsükli jooksul tekkivaid heitkoguseid. Tootegrupi esimesteks toodeteks on LowCarbon sändvitšpaneelid, LowCarbon fassaadikassetid ja katuseprofiil Ruukki® Classic LowCarbon, mille heitkogused on 50-70% väiksemad kui analoogsetel standardsetel toodetel.