Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 3. veebruar 2023

„Me ei ole kunagi pidanud müügitööd tegema, sest meie eesmärk oli algusest peale teha nii head tööd, et inimesed tulevad ise sinu juurde. Selleks tuleb muidugi kasutada teatud nõkse, näiteks kehvemal ajal veidi hinnas järele tulla, ja pingelisemal perioodil mõelda, kuidas veel paremat ja mitmekülgsemat teenust pakkuda,” räägib Kivikoda OÜ asutaja Jaak Peterson.

Ettevõtte üheks eripäraks ongi täisteenuse pakkumine: kivide müük, mõõtmine, paigaldus ning konsultatsioon. „Vastavalt tellija soovile lõikame kivid mõõtu ning tegeleme soovi korral ka paigaldamisega. Ausalt öeldes muutuvad inimesed aina mugavamaks ning enamasti võetaksegi paigaldus meie meestelt,” ütleb Peterson. „Siiski ei saa me nii mugavaks minna, et kogu teenuse näiteks internetti koliksime. Internetist võib saada küll häid disainiideid, ent meie kohapealses näidistesaalis tuleb ikka oma silmaga materjal üle vaadata ning valik teha.”

Kivikoda asub Tallinnas aadressil Suur-Paala 13. Kohapeal on väljas väga lai sortiment: umbes 60 erinevat looduskivi ning 120 kunstkivi, enamik näidiseid on suuruses 30x30 cm. Soovi korral saab laos vaadata ka 3x2-meetriseid kivilehti, millest saab hea ettekujutluse, kuidas hakkab kivi suurema pinnana välja nägema.

Eesti inimene eelistab pigem kvaliteeti kui odavat toodangut

Kivide juures jõudis Peterson tegelikult kohe pärast ülikooli. „Mina õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis ehitust, sõber Rait Kruusement ehitusökonoomikat. Olime Eesti Ehituse stipendiaadid ning meid saadeti aastaks Venemaale ehitama. Sealt tulles olime kogemustega mehed ning tööandja pakkus tööd Väokivis, ühele finants- ja teisele tegevjuhi kohta. Olime seal 10 aastat, kuni 2000. aastate alguses müüs Eesti Ehitus oma osaluse kivifirmas ning meie otsustasime kahekesi enda ettevõtte asutada.”

Kivikoda asutajatel oli selleks ajaks Itaalias partner, kellelt sai hea hinnaga kivi. Lisaks müüsid itaallased, kes on ajalooliselt üle maailma looduskivide valdkonnas väga tugevad tegijad, soodsalt neile oma vanad seadmed. Kivikoda ostis ühe endise paneelitehase ruumid Lasnamäel, võttis tööle kivilõikajad, ehitajad ja paigaldajad ning töö läks lahti. Alguses olid klientideks rohkem eramajaomanikud, kes soovisid kiviplaadist treppe, kaminaid, basseine ja saunu. Seejärel tekkisid ärikliendid kasiinode, hotellide ja mööbliettevõtete näol.

„Alguses olid põhimaterjalideks marmor ja graniit, lisaks tõime Hiinast soodsat väligraniiti. Täna meil enam Hiinas partnereid ei ole, sest Eesti inimene eelistab pigem kvaliteeti kui odavat toodangut. Umbes 10 aastat tagasi hakati aina enam soovima köökidesse kunstkivi, millel on suurem toonivalik, ühtlasem muster ning mis on üldiselt mustusele vastupidavam. Samas ei ole looduskivi müügimaht aastatega vähenenud, küll aga on meie käive kerkinud seoses kunstkivi mahu kasvuga,” selgitab Peterson.

Itaalia ettevõte Marmi Corradini, kellega aastal 2003 alustati looduskivide müüki, on tänaseni Kivikoja koostööpartner. Kunstkivi toob ettevõte Hispaaniast firmalt Cosentino. Iga viie aasta tagant vahetatakse välja tööpingid, et tagada alati kvaliteetne tulemus. Täna käib igapäevane tegevus enamasti tihedas koostöös köögimööbli valmistajate ja mööblitootjatega, lisaks tegeletakse endiselt teatud määral ka eraklientidega ning müüakse materjali teistele kivitootjatele.

Peterson nendib, et 20 aastat pole alati olnud lust ja lillepidu, vaid ka Kivikojal on olnud aegu, kus on tulnud palku kärpida. Näiteks koroonaaja alguses kadus töö ära, aga see on tänaseks taastunud ning käive on olnud viimasel kahel aastal tõusutrendis. „Tegelikult on kivi ju suurepärane materjal, mis ei lähe laos halvaks ega moest välja. Kui ka on mõni vanema mustriga ja antud hetkel mitte nii populaarne toode, leidub ikka mõni klient, kellel vaja remonti teha ning puudus just sellest viie aasta tagusest materjalist.”

Kivi tasapinna, trepi või aknalauana on muretu lahendus

Kivimaterjali kasutatakse tasapinnana sisuliselt kõikjal: aknalauana, köögitasapinnana, elutoalauana, samuti seintel, põrandatel, treppidel. Tegemist on muretu materjaliga, mis on vastupidav, kaunis ning kergesti hooldatav. Kui veel mõned aastad tagasi oli kivi suureks konkurentsiks laminaat, siis tänaseks on laminaadi hind kerkinud kaks korda, samas kui kivil ainult kolmandik. „Hind ei ole enam argument,” ütleb Peterson. „Ükskõik kui hea laminaadiga tegemist on, saab lõpuks niiskus sellele ligi ning materjal hakkab kobrutama. Tundub, et täitumas on meie suur unistus – laminaati ei kasutata enam nii kergekäeliselt kivipinna asemel.”

Hetkel on moes ajatud marmorimustrid ning Eesti inimeste eeliseks on must ja valge, aga ka põnevad triibulised materjalid. Värvilisi mustreid vaadatakse huviga, kuid koju neid siiski eriti ei osteta. Kiita tahaks Peterson aga tublisid ja julgeid Eesti disainereid, kes teevad tõesti lahedaid kujundusi. Laias laastus jaguneb tasapindade müük nii, et kolmandik on mustad, kolmandik valged ja kolmandik värvilised.

Aastatega on muutunud ka see, et mõõtmine ja mõõtulõikamine on muutunud ülitäpseks. Kliendi juures võetakse mõõdud spetsiaalse masinaga, mis saadab andmed otse arvutisse. Kui varasemalt võis käsitsi mõõtes juhtuda, et valmis toote mõõtude vahe tegelikkusega oli koguni 10 cm, siis täna on tasapinnad ülitäpsed ning amplituud on vaid kuni kaks millimeetrit.

„Ja väga suur rõhk on meil klienditeenindusel,” räägib Peterson. „Töötajaid valime suhtumise ja suhtlemisoskuse, mitte oskuste järgi. Oskuseid saab õpetada, aga kui töötaja kliendi juures elementaarset viisakust üles ei näita ja saabastega tuppa trambib, siis ta kahjuks meile ei sobi. Seda enam, et enamasti esindame me ju oma kliente, näiteks köögifirmat. Vastutus on suur, et kõik oleksid rahul – kliendid, koostööpartnerid ning muidugi ka me ise!”

Vaata ka www.kivikoda.ee, www.facebook.com/Kivikoda ja www.instagram.com/kivikoda_est