Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 28. aprill 2022

Eesti Vabariigi taastamise järgsetel aastatel ehk 30 aastat tagasi toodeti elektrienergiat, tehti ülekanne ning viidi elekter lõpptarbijani. Elektri tootmine oli lihtne ja odav protsess, keegi ei jälginud oma tarbimist ega huvitunud elektrinäitudest. Aeg on aga edasi läinud, ühelt poolt tõuseb tarbimine ja kallinevad toorainete hinnad, teisalt aga vaadeldakse aina enam oma ökoloogilise jalajälje suurust.

„Täna on selge vajadus mõõta mitte ainult tarbimise lõppnäitu, vaid ka vaheetappe, sest lisandunud on taastuvenergia, väike­tootjad, erinevad energiapaketid. Kõigi nende vajalike numbrite teadasaamiseks on aga palju seadmeid, kust inimesel on keerukas andmeid kätte saada. Ja siin tulebki mängu tarkvara, mis mõõdab elektri, gaasi ja vee tarbimist, ja isemõtlev tehis­intellekt, mis teeb meie eest ratsionaalseid otsuseid,” selgitab Siilivask.

Seoses kiirelt areneva maailmaga on muutunud ka Schneider Electricu tegevus. „Aastakümneid olime elektrimaterjalide tootja, kuid täna oleme viis viimast aastat keskendunud tarkvarade ja uute digitaalsete lahenduste arendamisele. Eelmisel aastal soetas meie emafirma 8 miljardi euro eest juurde ligi 10 ettevõtet, mis tegelevad otseselt või kaudselt elektrisüsteemide digitaliseerimise ja efektiivistamisega. Pakume klientidele võimalikult tõhusaid ja kasumlikke elektrilahendusi, aitame neil jälgida ja juhtida oma elektrisüsteeme. Meie suurim klient on Eesti Energia, kellel on väga suur masinapark, mis teeb täna pikki samme digitaliseerimise suunas.”

Ta lisab, et elektrilisem ja digitaalsem maailm on ka kliimakriisiga toimetuleku võtmeks. Koos oma klientidega ehitab Schnei­der Electric uut elektrimaailma, pakkudes nutikat energiat kodudes, hoonetes, andmekeskustes, tööstustes, infrastruktuuris ja võrkudes. Schneider aitab ühendada kõigi nende vahel olevad punktid, et tulevik muutuks jätkusuutlikumaks, vastupidavamaks ja tõhusamaks.

Järgmise 10 aasta võtmesõnaks on energia salvestamine

Aastaks 2040 kahekordistub prognooside kohaselt elektri osatähtsus ning päikese- ja tuuleenergiast toodetakse kuus korda rohkem elektrit. „Digitaaltehnoloogia, nagu mõõtmine ja seire, võimaldab meil näha, kuidas energiat kasutame, ja tõhusamalt võtta kasutusele nutika energia, mis tähendab, et saame kasutada tohutul hulgal kasutamata energiasäästupotentsiaali,” räägib Siilivask.

Üks Elekter 4.0 lahutamatuid ja samas kõige põnevamaid ning kiiremini kasvavaid osi on Siilivaski sõnul mikro­võrgud. „Tootmise, ülekande, tarbimise vahele on tulnud tuulikud, päikesepaneelid ja energiasalvestus. Viimane on raudselt järgmise 10 aasta võlusõna, sest kes suudab elektrit efektiivselt salvestada ja mujale üle kanda, see on võitja. Nagu öeldud – elektritarbimine kasvab aasta-aastalt ning mikrovõrkudel on siin kanda oluline roll. Tulevikus suudab elamurajoon või büroo­maja endale ise elektrit toota, salvestab selle oma personaalsesse võrku ning kasutab vastavalt vajadusele. „Suur” elektrivõrk aga oleks taga­varavõrk. See on väga oluline samm ka energiajulgeoleku puhul.”

Tarkvara monitoorib näiteks inimeste harjumusi: millal nad tõusevad ja dušši kasutavad, süüa teevad, saunas käivad. Süsteem õpib selgeks, millal kasutatakse rohkem elektrienergiat ning vastavalt päikese­paneelide tootlikkusele ja inimeste kasutusharjumustele salvestatakse prognoositav kogus energiat akudesse ja müüakse üleliigne võrku.

Juba täna on Eestis üks piirkond, kus 15 000 inimest plaanivad eralduda omaette elektrivõrku, kus rohelist energiat ise toota ja tarbida. See projekt oleks erakordne kogu Euroopa mõistes. „Tegemist on muidugi pikaajalise projektiga, ent mõelge ise – kui see valmib, jääks kasutama suur kogus põlevkivi, oleksime oluliselt keskkonnasõbralikumad ega peaks energiajulgeoleku pärast muretsema!” ütleb Siilivask. „Elektrimaailma mõistes on käes väga põnev ja väljakutseid täis aeg!”

Soovid rohkem teada Elekter 4.0 ja tarkadest võrkudest? Külasta Schneider Electric Eesti kodulehte www.se.com