Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 20. oktoober 2021

Saksa teadlase dr Langi arendatud inimkeskne valguslahendus LEDVANCE BIOLUX on leidnud tee Eesti klientideni

LEDVANCE BIOLUX HCL juhtseade
Autor: CHRISTOPH EDELHOFF

BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.

Dr Dieter Lang on rahvusvahelise valguslahendusi pakkuva ettevõtte LEDVANCE inimkeskse valgustussüsteemi juhtivaid arendajaid. Ta räägib käesolevas artiklis, kuidas uus valgustussüsteem sündis ja miks on oluline, et valgustus oleks inimkeskne.

Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi valgustus järgib nüüd päevavalguse loomulikku rütmi ja tõstab seeläbi nii inimeste heaolu, tööindu kui ka keskendumisvõimet. Innovaatilise inimkeskse valgustuse eesmärk ongi teadlase sõnul võimaldada inimesel elada ja töötada võimalikult loomutruu valgustusega, mis arvestab ka tema igapäevase elurütmi kulgu.

LEDVANCE’i BIOLUX-süsteem järgib konkreetse asukoha loomuliku päevavalguse olukorda (valguse värvustemperatuuri ja valgustugevust – toim) kuid näiteks Eesti laiuskraadidel on talvel seatud süsteem järgima pikemat Kesk-Euroopa üheksast viieni päevarütmi, sest loomulikku päevavalgust on siis väga vähe,“ selgitas Lang. Väga oluline on tema sõnul valguse tajutav värvustemperatuur: hommikul on valgus külmem, õhtul soojem. Külm valgus stimuleerib tööalast produktiivsust, õhtune soe valgustus aga rahustab meeled maha.

Viis intelligentset töörežiimi
Autor: LEDVANCE

Automaatne lahendus

Innovaatiline valguslahendus sündis Langi sõnul turu-uuringutest ja tõdemusest, et turul puudus tarbijale lihtsasti käsitletav ja efektiivne süsteem. Turul oli juba müügil palju valgusteid, mis suutsid ise reguleerida oma valgustugevust, kuid suurim komistuskivi nende kasutamisel oli see, et kasutajad ei teadnud, milline valgus millisel hetkel kõige vajalikum on. Olemasolevate süsteemide peamiseks probleemiks oli kasutamise keerukus, mis tegi nad ka ebamõistlikult kalliks.

Süsteemi loomisele aitas kaasa leedtehnoloogia pidev areng, sest uuemaid tehnoloogilisi lahendusi oli juba oluliselt lihtsam juhtida kui traditsioonilisi valgusallikaid. „Meil oli tarvis mõelda välja ja tööle panna süsteem, mis muudab valgust automaatselt parimal viisil vastavalt kasutaja vajadusele, ilma et kasutaja peaks sellele mõtlema. Just seetõttu on LEDVANCE’i valgussüsteemi reguleerimise võimalused vastavalt eelprogrammeeritud ning olen väga rahul kompromissiga automaatika ja kasutajamugavuse vahel. Süsteem on välja töötatud selliselt, et kasutajal ei ole võimalik seadet kasutada viisil, mis võiks avaldada negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule,“ kommenteeris Lang.

Valgus mõjutab eluenergiat

Dr Lang on 20 aastat uurinud valguse mittevisuaalset mõju inimesele ja jõudnud tõdemusele, et siseruumide valgustus peab olema võimalikult sarnane loomuliku valgusega õues. Valgus mõjutab inimesi väga kahel viisil. Esiteks on vaja valgust asjade nägemiseks – kõike, mis on seotud värvide, informatsiooni ja kujunditega, nimetatakse nähtavateks efektideks.

Teiseks, vähem räägitud efekt on mittevisuaalne mõju inimesele, mis kutsub esile bioloogilisi reaktsioone kehas. Sellega tegeleb inimkeskne valgus. Valguse poolt on mõjutatud, kui uniselt või erksalt me ennast päeva jooksul tunneme, see on omakorda seotud loomuliku päevavalgusega. Seepärast ongi inimese jaoks tavaliselt parimad ruumid need, kus on suured aknad, mis päevavalgust sisse lasevad.

Looduslik valgus on inimesele üldiselt parim, küll mõne erandiga. Näiteks toob ta Põhja-Norra, kus talvel on kaks tundi päevavalgust, ja selgitab, et üldiselt vajab inimene täisväärtusliku eluenergia säilitamiseks 10 tundi valget aega. „Inimene arenes Aafrikas, kus päevas on umbes 12 tundi valget aega ja inimene pole tänaseni kohanenud 2–3tunnise päevavalgusega,“ lisas Lang.

Vähemalt 3000 teadusartiklit valguse mõjust inimesele

Valguse mõjust inimtegevusele on kirjutatud enam kui 3000 artiklit ja teadlaste seas valitseb üksmeel selles osas, et loomulik valgus on inimesele parim. Loomulik valgustustugevus õues sõltub kellaajast – pilves ilmaga umbes 10 000 luksi ja päikeselise päevaga isegi kuni 100 000 luksi.

Viimased teadusuuringud soovitavad valgustust planeerides arvestada, et silma peegelduv valgustustugevus on 250 luksi kogu päeva vältel. Valgustustugevus õues päevasel ajal loomulikus valguses on palju kõrgem, kuid puudub vajadus nii kõrge valgustustaseme saavutamiseks kunstvalgusega, kuna positiivne mõju on tagatud ka madalama tasemega ning arvestama peab ka energiakuludega.

Lang toob välja ka selle, et vananedes silma ehitus muutub ja inimesed vajavad heaks enesetundeks veelgi rohkem valgust. „Valguslahendust projekteerides tuleb arvestada ka kasutajate ealiste iseärasustega. Kui noortele piisab silma peegelduvast valgustustugevusest 250 luksi, siis 75aastasele on vaja juba kaks korda enam,“ selgitab ta. Näiteks kontoris, kus on keskmine vanus 50 eluaastat, peaks valgustihedus olema kaks korda suurem kui koolis, kus õpivad noored.

Valguse muutused päeva jooksul toimuvad dünaamiliselt – hommikune päike on pigem külm ja karge, õhtune soe. Bioluxi inimkeskse valgustuse (HCL, ing human centric lighting) keskpunktiks on inimese organism. Liiga vähe valgust päevasel ajal põhjustab melatoniinitaseme languse organismis. Selle tagajärjeks on katkendlik uni ja väsimus. Hommikune päevavalgus stimuleerib nn õnnehormooni ehk serotoniini teket. Õhtul aga, kui valguse stimuleeriv mõju puudub, toodab meie keha nn unehormooni melatoniini. Hommiku saabudes melatoniinitase langeb ja nn stressihormoon kortisool seab meie keha päevaseks tegutsemiseks valmis.

Oluline on arvestada ka materjalidega ruumis, sest osa valgustusest neeldub tööpinnal.
Autor: Kelvin Murray

Inimkeskne valgustus mõjub hästi ka äritegevusele

Halb valgus rikub inimese loomulikku päevarütmi, selle tulemus on produktiivsuse langus, unehäired, väsimus, depressioon. Tänapäeval veedab inimene 90% oma ajast siseruumide kunstliku valgustuse käes ja tavapärased valgustuslahendused ei järgi päevarütmi. Kunstlik valgustustugevus kontorites ja koolides on töötasapinnal umbes 500 luksi. Kuid mitmetel juhtudel ei ole see piisav valgustustugevus, et tagada keha loomulike reaktsioonide toetamist siseruumides.

Lisaks on tema sõnul oluline arvestada materjalidega ruumis, sest osa valgustusest neeldub tööpinnal. Ka tuleb arvestada, et ajas valgusallikate valgusjõudlus väheneb. Standardites levinud valgustustugevus 500 luksi töötasapinnal on minimaalne väärtus, sellel hetkel tuleb mõelda valgustite vahetusele.

Suuremas koguses päevarütmi järgivat valgustatust on inimesele parem, samas arvestades ka mõistlike energiakuludega. LEDVANCE’i arendatud süsteem pakub võimalikult ligilähedast valgust päevavalgusele, toetades seeläbi inimese loomulikke bioloogilisi reaktsioone kehas.

Miks BIOLUX-valgustussüsteem?

BIOLUX-süsteem sobib kasutamiseks kontori- ja koosolekuruumides, kus päevavalgus puudub või seda on väga vähe.

LEDVANCE’i BIOLUX-valgustussüsteem reguleerib kunstlikku valgust automaatselt vastavalt loomuliku päevavalguse muutumisele ja nii tekitab ta parima võimaliku bioloogilise mõjuga valgustuse. Lisaks saab erinevate töölõikude jaoks valida erinevaid eelseadistatud valgustusrežiime.

Süsteemi on kiire ja lihtne paigaldada tänu juhtmevabale tehnoloogiale, mis lihtsustab ka tema hilisemat täiendamist.

Bioluxi inimkeskse valgustuse juhtseade võimaldab kasutajal valgustuse mistahes töölõigu jaoks sobivaks kohandada.

Valikus on viis teineteisest veidi erinevalt eelseadistatud valgustusrežiimi: relax, create, natural, focus ja boost.

Valgustus järgib alati kohaliku päevavalguse dünaamikat ning tagab tänu sellele alati parima võimaliku bioloogilise mõju.

Kui soovite, et ka teie piisava päevavalguseta ruumid oleksid valgustatud inimkeskse valgustuse põhimõtteid järgides, siis võtke julgesti ühendust [email protected]

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688