Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 22. aprill 2021

Kuidas ja miks ehitada hoonet tuule-, õhu- ja veeaurutihedaks?

Autor: Karl Bilder OÜ

Värske õhk või õhulekked?

Vanemates hoonetes on tuulise ilmaga esimene tuntav faktor jahe liikuv õhk.

Ühelt poolt võiksime loota, et see on hea, sest värske õhk on majas, aga see pole loomulik ventilatsioon kui õhk ja niiskus imbuvad läbi hoone konstruktsioonide, tekitavad seal mikroorganismide, seente ja hallituse teket ning nende koosmõjul lõpuks saastatuna tuppa jõuab. Teiselt poolt peame aru saama, millised protsessid toimuvad välispiirdes kui otsustame hakata seda soojustama ja nn kaasajastama. Et asi oleks üheselt mõistetav, vaatame korraks hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid, milles öeldakse: “Hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(h•m2)]. Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviik) lahendada võimalikult õhkupidavatena. Kui hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamiseks on tehtud energiaarvutus, siis hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Õhutiheduse seisukohalt on kriitilised eelkõige kohad, kus ühtne õhu- ja aurutõke on katkenud või liitub teiste tarinditega. Riskikohtadena võiks nimetada avatäidete liitmist tuuletõkke- ja aurutõkkekihiga, vahelagede liitekoht välispiirdega jne. Kõik need sõlmed vajavad läbimõeldud lahendusi.

Kuidas mõõta hoone õhutihedust?

Hoonete õhutihedust saab mõõta rõhutestiga, mille abil tehakse kindlaks kui suur on õhuleke läbi hoone välispiirete. Õhutihedus näitab õhu hulka m3, mis läbib 1 m2 välispiiret 1 tunni jooksul, juhul kui õhurõhkude vahe on 50 Pa. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest tulenevalt ei tohi välispiirde õhulekkearv olla suurem kui 1 m3/(h•m2), liginullenergiahoonete puhul 0,6 m3/(h•m2) ning niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed lahendada võimalikult õhkupidavatena. ISOVER võimaldab teostada ehitusaegset õhulekke tuvastust Isov ́AIR testiga. Testi on mõttekas teha kui avatäited ja aurutihe kiht on paigaldatud. Sellisel juhul on võimalik enamasti juba tööde ajal kõik avastatud lekkekohad parandada ja nõutav õhulekkearv ka reaalselt saavutada. Kui maja on valmis ja selgub, et hoone ei ole vastavuses ette nähtud energiatõhususe nõuetega, on lekete tuvastamine ja parandamine oluliselt keerukam ja kulukam.

Lahendused, mis tagavad õhutiheduse hoones

Eesmärk on saavutada välispiirde välimises osas tuuletihedus, kasutades selleks tuuletihedaid aga samas hingavaid krohvisüsteeme, tuuletõkkeplaate ja/või tuuletõkkekangaid ning sisemises osas soovituslikult muutuva veeaurutakistusega veeauru- ja õhutõkkesüsteeme. Selleks võivad olla aurutõkkemembraanid, krohvisüsteemid, betoon vms. Iga tootelahenduse puhul tuleb järgida tootjapoolseid ja projekteerija juhiseid. Et tagada piirete õhutihedus, tuleb tegutseda läbimõeldult ja kasutada nn täislahendusi kus detailid on juba projekteerimise ajal välja valitud. Õhutõkkematerjalid peavad olema korralikult paigaldatud ja liitekohad nõuetekohaselt teostatud. Kui maja ei ole õhutihe, väljendub see kontrollimatu õhu liikumisega läbi pragude ja ebatiheduste. Üldiselt jääb veeauru- ja õhutõke piirde sisse, seetõttu on mõistlik õhutihedust kontrollida enne konstruktsiooni sulgemist kui lisatihendamine on veel teostatav. Veeauru- ja õhutõk- kest külmemale poole jääv soojustuse kiht peab olema vähemalt 3x soojapidavam kui soojemale poole jääv kiht. Nii ei muutu aurutihe kiht ise kondenseerumis pinnal.

Kas nii tihedaks ehitatud majas on ikka tervislik elada?

See on küsimus, mille üle arutatakse tihti. Ükskõik, mis ajaperioodil hooneid ehitatakse, tehakse seda valdavalt oma parimate teadmiste ja võimaluste juures. Materjalid, süsteemid ja nõuded muutuvad ajas. Samamoodi muutuvad ka inimeste nõudmised elukeskkonnale – korteritele, majadele, tööruumidele, koolidele jne. Üldiselt soovime täna, et hoones oleks soe ja hubane ning seda võimalikult väikeste igapäevaste kuludega. Välispiirete õhutihedus omab väga olulist rolli majade kütte ja jahutuskulude kontrolli alla saamisel ning hoiab ära niiskuse kondenseerumise seinte sisse ja sellega ka hallituse tekke ning tuuletõmbuse ehk jaheda niiske õhu liikumise läbi hoone ja tarindite. Kui hoone on õhutihe ja niiskus ei saa enam välispiiretesse siseneda ega seal hallitust tekitada, siis on vajalik ülemäärane niiskus ka kuidagi hoonest välja suunata, kaotamata seejuures õhusoojust. Õhutihe hoone parandab tunduvalt sisekliima kvaliteeti, aga olulist rolli mängib sellega koos ventilatsioonisüsteemide efektiivsus, mis tagab hoonele kontrollitud õhuvahetuse ja hoiab niiskuse kontrolli all.

Kuidas toimub õhuvahetus?

Hea sisekliima kujundamisel on tähtis osa kütte- ja ventilatsioonisüsteemil. Õhutihedad võivad olla ka nn loomuliku ventilatsiooniga majad, kus õhuvahetus toimub läbi värskeõhuklappide. Sellisel juhul on protsess kontrollitav ja vajadusel saame ka õhku filtreerida. Me ei saa rääkida loomulikust ventilatsioonist, kui sellisest, kus õhk liigub läbi piirete ebatiheduste, sest siis on kogu protsess kontrollimatu. Õhk võib saastuda väliste, läbi inflitratsiooni majja imbuvate saasteainete või ehituskonstruktsioonides kasvavate mikroorganismide elutegevuse produktidega. Lisaks võib õhuvarustus hoones olla lihtsalt ebapiisav. Seega on hoone õhupidavuse näitajad lisaks energiatarbele seotud märksa laiema probleemide ringiga.

Kust hankida materjalid?

Tänu tihedale koostööle tootjatega on kõik siin kirjeldatud lahendused saadaval Karl Bilder esindustest ja projektimüügist. 24 aastase kogemusega Karl Bilder, varasemalt tuntud ka kui Värvikeskuste Grupp OÜ, varustab Eesti ehitajaid nii viimistlus- kui ehitusmaterjalidega. Karl Bilder – ta on ehitaja abiline, kes tarnib talle kõik materjalid, mida ta ehitusel vajab ning on nõustajaks parimate lahenduste välja selgitamisel. Karl Bilder turundusjuht Adrian Rannut on veendunud Karl Bilder meeskonna asjatundlikkuses ja abivalmiduses: “Meie meeskond on oma teadmiste ja kogemustega ehitusalaseks nõuandjaks, kelle poole võib julgelt pöörduda. Kliendid tunnevad end Karl Bilder esindusi külastades mugavalt ja meie inimestega suheldes on nad alati heatujulised. Meie klienditeenindus teenindab igat klienti personaalselt otse teenindusletist, mis on meeldivaks üllatuseks eriti just uutele klientidele. Karl Bilder kliendihaldurid leiavad iga kliendi soovi realiseerimiseks parimad lahendused, materjalid ja tööriistad. Meie kliendid on hinnatundlikud, aga meie juures hinna pärast ei muretse, sest teavad, et meilt saab klient oma kauba alati parima hinnaga, olenemata päevast. Suured juurdehindlused ja sellelt allahindlused konkurentide juures ei mängi meie klientide jaoks rolli ning ei tasu ära vaeva ja jooksmist, kui tead kus on materjal püsivalt hea hinnaga. Klient saab kiirelt teenindatud, sest samal ajal kui ta head kohvi joob, on vajalikud materjalid juba kauplusest teenindajate poolt kokku kogutud ning värv ka toonitud. Suurema ehituskauba saab kätte otse laost või tarnitakse juba samal või järgmisel päeval ehitusobjektile. Väiksema kauba saab kätte ka kaupluste juures olevatest 24h ekspresskappidest ööpäevaringselt ja kontaktivabalt.”.

Tooted saadaval Karl Bilder esindustest ja projektimüügist!

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688