Kiud koju tulevikuvõrgu tarvis!

Ilma veeta suudab inimene vastu pidada 3-4 päeva, aga ilma internetita ei suuda tänapäeva inimene üldse elada.

Valguskaabli ühendustööd kinnistu piiril  

Sideühenduste väljaehitamiste peale aga väga tihti ei mõelda. Pigem on levinud arvamus, et sellega on aega, seda saame antenniga läbi õhu või, et tegeleme sellega siis kui maja valmis. Korralik, tänapäevane ja tulevikku vaatava sideühendus algab aga hoonesse jõudvast valguskaablist. Valguskaabel ehk fiiber optiline kiud on sidepidamise kanal, kus info liigub valguse kiirusel. Senikaua, kuni valguse liikumise kiirus (vaakumis 300 000 km/s) on meile teadaolevate kiiruste tipp, on valguskaabel parim, kiireim ja stabiilseim lahendus kuidas info meie arvutite- ja teleekraanidele jõuab. Sealt ka nimetus PÜSIÜHENDUS.

100 aastat tagasi oli majapidamiste veevärk õuepeal, kaevus. Tänapäeval tuleb vesi majja maa-aluse torustiku kaudu ja jaotub hoones köögi, pesu- ja tualettruumide vahel. Sarnast lähenemist tuleks mõelda ka uute hoonete sidelahenduste projekteerimisel ja ehitamisel. See, et internet on mobiilne, õhus/õuepeal on küll tore ja aitab meil igapäeva uudiste või ilmateatega igal hetkel kursis olla, aga kaasaegne hoone ja sealsed elanikud vajavad rohkemat.

Naaberriigis Rootsis on fiiber optilise kaabli kiud toodud pea iga hooneni ja see on kujunenud hoonete normaalseks taristu osaks. Üldjuhul ehitatakse see ka maa-aluse võrguna, et posti küljes rippuvad kaablid ei riivaks silma ja ehitatud sidevõrk oleks turvaline, kaitstud nii tuule, tormi, lume kui mehaaniliste vigastuste eest. Eestis, nimetades ennast digiriigiks, ei saa me aga kahjuks samaga kiidelda. Digiallkirjastamine on selles pildis pigem tükk fassaadist, kus kandvaks osaks jääb ikkagi taristu. Teema on olnud pikka aega jutuks ja erinevates asjaosastes ringkondades aeg ajalt tõstatatud, aga tegudes, kus kiud kodudesse jõuaksid oleme alles üsna tee alguses.

Valguskaabli ühendustööd kinnistu piiril  

Vajadus suuremate andmemahtude edastamiseks kasvab iga päevaga. Ekraanid meie kodudes lähevad järjest suuremaks ja vajavad kvaliteetsemat signaali. Isegi moodsamad külmkapid kasutavad juba internetiühendust, rääkimata kütte-, ventilatsiooni- või valvesüsteemidest.

Eriolukorra kehtestamine ajas inimesed kodukontoritesse, lapsed on kaugõppel oma kodustest arvutitest. Riigipiiride sulgemisega lahutatud pered suhtlevad omavahel Skype või muu sarnase teel. Vanavanemad, kes kodudes karantiinis/isolatsioonis vajavad rahustavat videosilda oma laste ja lastelastega. Neid, sunnitud olukorrast tulenevaid, võimalusi kasutades liigume kiirete sammudega suunas, kus koduseinal oleva ekraani kaudu suhtleme oma perearsti või avalikku teenust pakkuva riigiameti töötajaga. Onlines töötavad ekraanid on juba osa meie igapäeva normaalsuset. Ka eakatekodus olev vanavanem ei ole tulevikus üksi oma toanurgas vaid päevad läbi online ühenduses oma pereliikmete või endise naabriga.

Seepärast on vaja neile teemadele mõelda juba hoone ehitamise käigus ja paigaldada 14 mm mikrotoru majast, (kusagilt tehnoruumist või garaažist) kinnistu piirini. Sügavusele 30-50 cm kaevatud mikrotoru on väike investeering võrrelduna hilisema vundamendi puurimise, kivisillutise eemaldamise või muru ja lillepeenra sonkimisega. Selle mikrotoru kaudu, mis korralikult otsakorkidega suletud, et mustus sisse ei pääseks, on hiljem igal hetkel võimalus kiire ülikiireinternet lihtsa vaevaga tuppa tuua.

Eramajade ühendamiseks või ühendusvalmiduse loomiseks on spetsiaalsed komplektid müügil Espaki Tallinna ja Onnineni kauplustes ning veebipoes.

Ära oota millal riik jõuab sinuni kiire internetiga, hakka sellele ise vastu minema!

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785