Mida on oluline teada garaaži, abihoone või varjualuse ehitust planeerides?

Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, kas soovitakse auto varjualust või kinnist garaaži. Varjualune on kindlasti soodsam ehitis, kuid sinna kipuvad kogunema kõigi pilgule avatud esemed näiteks autorehvide, lumelabidate või grillsöekottide näol. Garaaž on privaatsem ja turvalisem, aga nõuab rohkem raha ja planeerimist. Peale tulevase hoone tüübi on oluline otsustada, kas ehitada rajatis maja külge või ehitada just elumajast eemale.

Suure tõenäosusega soovib linnas elav majaomanik krundipinna puudusel varjualuse või garaaži ehitada maja külge. Sel juhul tuleks enda soovid ja vajadused enne selgeks teha, joonistada visand, millega projekteerija jutule minna, ja koos projektimuudatuseks vajalikud lähteandmed paberile panna. Edasi tegeleb projekteerija juba paberimajandusega ise omavalitsuses edasi. Soovides garaaži elumaja külge ehitada, peab lisaks garaažiehitusele arvestama ka mõningaste majasiseste remonditöödega, näiteks tuleb kahe hoone vahele paigaldada tuletõkkeuks ja teha mõningal määral ka pisemaid viimistlustöid, mis ukseava saagimisega tekivad. Seda muidugi juhul, kui üldse on soov ning võimalus teha garaaži ja maja vahele otseühendus ukse näol.

Privaatsemas asukohas suurema krundiga inimesed soovivad sageli lisaks autohoiustamisele rajada ka abiruumi-töökoja. Sel puhul soovitan garaaž ja töökoja ehitada elumajast eemale ning seda võimaliku tekkiva müra tõttu ja turvalisuse huvides. Kaaluda tasub ka kohe vee sissetoomist ja kanaliseerimist, sest hiljem veetorustiku jaoks maa uuesti kaevamine läheb oluliselt kallimaks, kui seda teha ehitustööde käigus. Kui perepea puhul on tegemist tehnikahuvilise entusiastiga, kes tegeleb igapäevaselt näiteks erinevate tehnikaremonditöödega, siis garaaži planeerides tasub kindlasti arvestada parima võimaliku päevavalguse ärakasutamisega ja ka sel juhul on soovitatav rajada garaaž elumajast lahku.