6 juuni 2016

Vahelagede soojustamisel kehtivad erinevad reeglid

Foto: Paroc

Kui majas läheb suuremaks remonditööks ning plaanis on vahetada ka põrandaid, on mõistlik korraga ette võtta ka vahelagede soojustustöö. Paljudes vanemates ehitistes on vahelagedes siiani kasutusel savi-liivasegu, mis täitis vanasti nii heliisolatsiooni, tuletõkke kui ka soojustuse rolli. Tänapäevased kaasaegsed ehitusmaterjalid pakuvad veelgi kindlamaid lahendusi, olles sealjuures kergemini paigaldatavad, kirjutab Paroc AS ehitusinsener Jüri Vähi.

Suurim viga, mida vahelagede soojustamisel tavaliselt tehakse, on erineva otstarbega lagede soojustamine ühel ja samal meetodil ühe ja sama materjaliga. Tegelikkuses ei anna selline ühene praktika alati parimat tulemust ei soojustuse ega heliisolatsiooni poolest.

Vahelaed jagatakse kolme erinevasse tüüpi: keldripealsed vahelaed, eluruumide vahelised või korrustevahelised laed ja pööningukorruse ehk eluruumi ja külma pööningu vahelised laed. Kui keldri ja eluruumi vahel on esmatähtis kindlustada minimaalne soojuskadu, siis eluruumide vahel olevate lagede puhul on eriti tähtis lahendada ka heliisolatsiooni küsimused.

- Sammumüra summutavate PAROC SSB 1 plaatide paigaldamist tuleb alustada kõige kaugematest nurkadest ja vältida nendel liigset käimist.

- Põranda betoneerimisel peab kindlasti tagama, et ehitussegud ei satuks kivililla plaatide vahele.

- Enne korrustevahelise lae peal asuva põranda betoneerimist tuleb betoonkihi ja seina vahele kindlasti paigaldada isoleeriv vaheriba.

- Vahelae peale paigaldatud sidevahendite katmiseks tuleks esiteks paigaldada tasanduskiht, millele laotakse sammumüra isoleerivad kivivillast plaadid.

Rohkem infot www.paroc.ee

Keldri vahelae soojustamine

Maa-aluste garaažide ja keldrite lagede õige soojustamise korral saab energiat küllaltki palju kokku hoida, sest tavaliselt ei ole sinna soojustusmaterjali paigaldatud. Tegelikkuseks  on Külm Põrand. Vahelagede soojustamisele peab pöörama sama suurt tähelepanu kui seinte või katuse soojustamisele. Tähtis on teada, et keldrilae soojustamisel on võimaluse korral kõige parem paigaldada soojustuse kiht mõlemale poole vahelage: nii keldri laele kui ka eluruumi põrandale.

Soojustusmaterjalide valik on kauplustes küllaltki lai ning sobiva valiku teeb igaüks ise.Soovitav on siiski konsulteerida oma ala spetsialistidega. Kui keldrikorrusel asub garaaž, siis tihti on neile ruumidele ehitusprojektiga ette nähtud rangemad heliisolatsiooni,ventilatsiooni ja tulekaitse nõuded. Seega soovitaks lihtsaima ja enimkasutatavaima lahendusena kivivilla, sest lisaks soojustusele tagab see ka suurepärase heli- ja tulekindluse. Keldri soojustamisel võiks laele alla liimida Paroc CGL 20 lamellidega kivivillaplaate, mis on mõeldud kütmata hoonete, nagu maa-aluste garaažide ja keldrite betoonlagede soojustuseks. Kuna katus ja põrand on majas kaks kohta, mis vajavad eriti head soojustust, tasub nende puhul eelistada tihedamaid villasid. Liimitava kivivillaplaadi puhul pole vaja kasutada mehaanilisi kinnitusi, mistõttu saab töö tehtud kiiresti. Plaat ise on viimistletav näiteks pihustatava värviga.

Keldri peal asuva vahelae ja põranda vaheliseks  soojustuseks võib soovitada kivivillplaate Paroc GRS 20 või SSB. Lisaks tulekindluse suurendamisele kannatavad need plaadid survejõudu kuni 20-40 kPa, mistõttu on neile hõlbus ja kindel paigaldada ujuvpõrand.

Korrustevaheliste lagede heliisolatsioon

Kui seinte ja lagede soojustamine on tänapäeval kaasaegsete materjalide abil üsna tõhus ning tooted aina paranevad, siis heli ning sammumüra summutamine on endiselt teema, mis tuleb väga hoolikalt läbi mõelda. Kuna laekonstruktsioon kannab tavaliselt heli hästi edasi, on näiteks puittaladel lae helikindlaks muutmine üpris keerukas. Tihti jääb ka hoolikal planeerimisel tähelepanuta mõni elektrijuhtmete läbiviik või toru ning see hakkab toimima õhumüra helikanalina. Rusikareegel ütleb seda, et helilainete summutamisel tuleb kasutada eri tihedusega materjale. Seega oleks hea valik vahelagedes oleva liiva-savisegu kombineerimine villaga, kuna selline kooslus neelab nii madalate kui ka kõrgemate sageduste müra.

Et saavutada olemasolevate liivatäitega vahelagede maksimaalne helipidavus, võiks vahelagede konstruktsioon olla järgmine: kõige alla jääb lae puittaladest karkassi vahele ca  5-10 cm liiva, ülejäänud tuleks välja kühveldada ja utiliseerida. Liiva peale paigutatakse Paroc eXtra kivivillaplaadid nii, et talade ja plaatide vahele ei jää pragusid. Tugitalade peale tuleks panna tugev ja sile aluspõhi sammumüra isoleerivate plaatide PAROC SSB 2t jaoks. Nendele plaatidele paigaldatakse veel kord "ujuv" sile aluspõrand, millele omakorda põranda ülakiht. Kui vahelagedes ei ole liivasegu, siis tuleks täita kogu taladevaheline ruum Paroc eXtra kivivillaplaatidega. Raudbetoonist vahelagede heliisolatsiooniks kasutatakse sammumüra summutusplaate Paroc SSB.1 mis on tulekindlad, koormust taluvad ja suurepäraselt müra summutavad kivivillaplaadid.

Pööningu vahelae soojustamine

Tihti ehitatakse majale külm pööning. Eriti populaarne on selline lahendus A, A+ ja A++ energiatõhususega ehitistes, kus pööningust saab suurepärane ruum õhukanalite ja ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks. Sellise vahelae soojustamisel pole vaja paigaladada soojustusmaterjali kihte sarikate vahele, vaid soojustusmaterjaliga kaetakse põrand. Soojustuskihi alla peab kindlasti paigaldama eriliselt õhukindlast materjalist aurutõkke. Selle kihi vuugid tuleb kokku liimida ja seinaga hermeetiliselt ühendada.

Pööningu soojustamiseks võib taas kasutada hea soojustusvõimega tulekindlaid Paroc eXtra kivivillaplaate. Soojustatava kihi üldpaksus valitakse vastavalt arvutustele ning A-klassi hoonetes peaks see olema umbes  350–600 mm. Paroc eXtra plaate võib laduda üksteise peale mitu kihti, ent ülemiste plaatide vahekohad ei tohi olla kohakuti alumiste plaatide vahekohtadega. Mittekäidavate pööningute soojustamiseks võib kasutada ka puistevillasid Paroc BLT3 ja BLT9.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785