Hoone, kus automaatse valgustuse süttimiseks tuleb lipata teise tuppa, pole mitte näide nõndanimetatud targa maja puudustest, vaid tõestus, et poolik lahendus võib anda väga tobeda tulemuse, räägivad asjatundjad seekordses saates „Tark elukeskkond“.

- Esplan tegevjuht Kadi Metsmaa
- Foto: Madis Sinivee
Projekteerimisfirma Esplan tegevjuhi Kadi Metsmaa, ABB müügispetsialisti Meelis Paasi ning arhitekti ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani Andres Ojari jutust koorub välja, et praegu on Eestis rohkem pooltarku kui päris tarku büroo- või ühiskondlikke hooneid.
Selle üle, mida üldse targa majana mõista, võib debateerida. Ühes ollakse siiski üksmeelel: automaatikaseadmetest ja digitaalsetest lahendustest üksi ei piisa.
Saates jagavad oma mõtteid ja kogemusi ka Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektor
Raul Prank ning hiljuti Kuldmunaga pärjatud Paksu Margareeta digilahenduste väljatöötaja
Mikk Meelak. Täispikk intervjuu mõlema mehega on leitav Äripäeva veebist.
Jutuajamist juhib Karl-Eduard Salumäe.
Kuula saadet siit:
Seotud lood
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?