Autor: Karl-Eduard Salumäe • 3. mai 2020
Asjatundjad: Eestis on rohkem pooltarku kui päris tarku hooneid
Esplan tegevjuht Kadi Metsmaa
Autorid: Raul Mee, Madis Sinivee
Hoone, kus automaatse valgustuse süttimiseks tuleb lipata teise tuppa, pole mitte näide nõndanimetatud targa maja puudustest, vaid tõestus, et poolik lahendus võib anda väga tobeda tulemuse, räägivad asjatundjad seekordses saates „Tark elukeskkond“.
Projekteerimisfirma Esplan tegevjuhi Kadi Metsmaa, ABB müügispetsialisti Meelis Paasi ning arhitekti ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani Andres Ojari jutust koorub välja, et praegu on Eestis rohkem pooltarku kui päris tarku büroo- või ühiskondlikke hooneid.
Selle üle, mida üldse targa majana mõista, võib debateerida. Ühes ollakse siiski üksmeelel: automaatikaseadmetest ja digitaalsetest lahendustest üksi ei piisa.
Saates jagavad oma mõtteid ja kogemusi ka Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektor Raul Prank ning hiljuti Kuldmunaga pärjatud Paksu Margareeta digilahenduste väljatöötaja Mikk Meelak. Täispikk intervjuu mõlema mehega on leitav Äripäeva veebist.
Jutuajamist juhib Karl-Eduard Salumäe.
Kuula saadet siit:
Jaga lugu 
Liitu Ehitusuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Ehitusuudised.ee toetajad: