Varsti saab küsida toetust väikeelamute renoveerimiseks

50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist. "Suurem osa alates 1960. aastatest ehitatud elamutest on küll betoonist ja tugevad, võib isegi öelda, et pommi- ja maavärina kindlad, kuid osaliselt on konstruktsioonid siiski ajale jalgu jäänud ja võivad olla isegi ohtlikud," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Selleks, et Eesti hooned saaksid kliimaneutraalseks ning neid oleks võimalik ühtsetel alustel hinnata, uuendab ministeerium hoonete energiatõhususe ja -märgiste nõudeid ning arvutamise metoodikat. Lisaks luuakse kalkulaator, millega saab oma päikeseelektri tarbimise välja arvutada.

Tehaselise renoveerimise turupotentsiaal Euroopa Liidus on üle triljoni euro ja meie ettevõtetel on lühikest aega veel hea stardipositsioon. Arenguhüpe seisab aga kohalike omavalitsuste taga, kirjutab riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).

TalTechi FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased töötasid välja DigiAuditi platvormi, et reaalajas jälgida ja analüüsida hoonete ning suurte kinnisvaraportfellide energiakasutust ning sisekliima näitajaid. Eesti asjade interneti iduettevõte Thinnect aitab lahenduse müügile ja seda hakatakse turustama üle maailma.

Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO²-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.