Eesti võib saada tehaselise renoveerimisega jõukaks

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas hoonete renoveerimise kiirendamist naabruskonnapõhise ja tehaselise lähenemisega, et luua töökohti ja luua tingimused majanduskasvuks läbi keskkonna parandamisega seotud investeeringute. Enda hinnagu olukorrale andsid ka ehitusliitude ja ettevõtete esindajad.

2023. aastal jagati korterelamutele renoveerimistoetusega 80 miljonit eurot vaid loetud tundide jooksul. 2024. aasta alguses avaneb uus taotlusvoor, kus jagamisele läheb 160 miljonit eurot. Seekord hüvitatakse tehaselise rekonstrueerimise puhul Tallinnas ja Tartus 50% tööde maksumusest ja tavakonstrueerimisel 30%.

Sauel Kuuma 4 asuva korterelamu tehaseline renoveerimine andis arvestatava säästu võrreldes uue hoone ehitamisega, lisaks võideti ka ajas ning tööjõus. Selle uudse projekti tulemusi tutvustas TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi professor ning praktiseeriv ehitusinsener Targo Kalamees.

50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist. "Suurem osa alates 1960. aastatest ehitatud elamutest on küll betoonist ja tugevad, võib isegi öelda, et pommi- ja maavärina kindlad, kuid osaliselt on konstruktsioonid siiski ajale jalgu jäänud ja võivad olla isegi ohtlikud," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.