Õhutihe ehitamine tõstab Eestis kopsuvähki haigestumise riski

„Kui energiasäästlikku ehitamist on meil propageeritud juba aastakümneid, siis radooni teemasse ei olda ikka veel nii põhjalikult süvenetud,“ ütleb Radoonitõrjekeskuse (Tulelaev OÜ) projektijuht Ilmar Jõgi murelikult. Ta lisab, et täna ehitatavate uute majade juures on energiatõhususe peamine nõue õhutihe ehitamine, aga just puudulik õhuvahetus loob talviti radioaktiivsele gaasile radoon ideaalsed tingimused siseruumidesse kogunemiseks ja inimeste kopsudesse jõudmiseks. Radooni kantserogeenne mõju avaldub enim siis, kui inimene puutub selle radioaktiivse gaasiga kokku pikka aega.

„Kui hoone on õhutihe ega ole radooni vastu kaitstud, tõmbab maja ise radooni pinnasest siseruumidesse nagu korsten. Et seda vältida, tuleks juba enne projekteerimise algust teha pinnasemõõtmised ja vajadusel arvestada hoone projektis radoonikaitse abinõudega,“ ütleb Jõgi.

Radoonitõrjekeskuse spetsialistid töötavad iga päev selle nimel, et omavalitsused, projekteerijad, tellijad ja ehitajad, kelle tööülesannete täitmise tulemusena uus hoone püsti saab, saaksid aru, mida see radioaktiivne gaas endast kujutab, ja tegutseksid radooniriski minimaliseerimise nimel. Radoonikaitse nimel peavad tegema kõik rohkem koostööd.

Radoonitõrjekeskus (Tulelaev OÜ) on radooni mõõtmise ja tõrje ekspert. Ettevõte pakub konsultatsioone nii valmivate kui ka valmisolevate hoonete radooni probleemidele. Ettevõtte mõõtmistööde spetsialistid on läbinud vastava koolituse, töödele kehtib garantii ning välja antakse riiklikult kehtestatud juhendile sobivaid aruandeid hoone radoonikindluse kohta. 2006. aastal loodud Radoonitõrjekeskuse eksperdid teevad tihedat koostööd projekteerijate, ehitajate ja arendajatega radoonikindlate hoonete rajamiseks ning TTÜ teadlaste, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja omavalitsustega radooni ohtude vältimise ennetamiseks.

Nüüd tekib kohe küsimus, et kui keeruline on hoone muutmine radoonikindlaks, kui mõõtmise tulemusena selgub, et kellegi kodus on piirmäärast kõrgem radoonisisaldu. „Ei ole keeruline,“ rahustab Jõgi. „Kiire lahendus on vundamendituulutus, mida saab teha lihtsalt keldrikorruse või esimese korruse põrandaaluse kaudu. Tuppa pressiv rõhuline gaas tuleb põranda alt välja suunata ehk siis ehitada sinna äratõmbetorustik. Ka keldri ventileerimisega saab asja parandada, sest radoon on õhust raskem ega tõuse ise ülemistele korrustele.”

Suur ja otsustav samm radooniteema teadvustamisel Eestis astuti 6. augustil 2018 keskkonnaministri määrusega, mille kohaselt peavad hiljemalt 1. juuliks 2023 37 Eesti omavalitsustes tegutsevad tööandjad mõõtma ära radoonitaseme tööruumides. Kui see on lubatust kõrgem, tuleb neil õhus olevat radoonitaset töötajate tervise huvides vähendada.

Radoon on värvitu ja lõhnatu inertne radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas, aga ka näiteks ehitusmaterjalides.

Radoon on maailmas kopsuvähki põhjustajana esikohal.

USAs haigestub radooni põhjustatud kopsuvähki aastas 22 000 – 25 000 inimest, Eestis põhjustab radoon 100–150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas.

Tegu ei ole viimase aja moenähtusega. Radoon on väga raskeid tervise probleeme tekitav gaas, millest on inimesi hakatud teavitama.

Euroopas kehtestatud piirnormi järgi ei tohi radooni viitetase hoones ületada 300 Bq/m3. Ehitustegevus on piiratud, kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3.

Keskkonnaministeerium koostöös Eesti Geoloogiakeskusega on 2017. aastal avaldanud väljaande „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“.