Kutsekoolist magistriks: uus normaalsus Eesti hariduses
Kui tahame Eestis kindlustada tööstuse ja tehnoloogiasektori tulevikku, peame lõpetama kutsehariduse alavääristamise. Kutseharidus pole ammu enam kõrvaltee, vaid strateegiline stardiplatvorm, mis loob tugeva vundamendi nii tööturuks kui ka kõrghariduseks, kirjutab TalTechi Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht.
Küsimus tarkade klubile – milline hilisem Eesti Vabariigi haridusminister on pärast keskkooli ja enne kõrghariduse omandamist õppinud kutsekoolis? Õige vastus: 1981. aastal Tallinna 19. Tehnikakooli autoremondi erialal lõpetanud Tõnis Lukas.
Seotud lood
Kaheksa juhtivat ehitusvaldkonna kutse- ja erialaliitu pöördusid haridus- ja teadusminister Kristina Kallase poole ühispöördumisega, milles väljendatakse tõsist muret kavandatava kutseharidusreformi mõju üle tööturule. Tööandjate hinnangul ei toeta mitmed kavandatavad meetmed sektori vajadusi ega aita tagada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu.
Praegu käivitatav kutsereform ähvardab olulise sektori ilma jätta kvalifitseeritud töötajate pealekasvust, tunneb Bildgren Ehituse juht Ahto Aruväli tõsist mure ehitussektori kui terviku järelkasvu pärast.
Kaasaegne raudteetaristu seab üha kõrgemaid nõudmisi ohutusele, vastupidavusele ja käitlustõhususele. Nende nõuete täitmisel on oluline roll raudteetaristu seirel, mis toetab nii ehitustööde ohutut elluviimist kui ka taristu seisukorra jälgimist selle kasutusel.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele