Merle Ojasoo: ESG on õieti vana hea ärieetika

Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.

Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?

Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse kohustuse edasilükkamise osale ettevõtetest. Samal ajal jätkub Euroopa Liidus töö aruandluse lihtsustamiseks. Eesti seisab selle eest, et kogutaks ainult neid andmeid, milleta kuidagi ei saa.

Ehitussektor peab üha enam arvestama keskkonnamõjudega. Nordeconi juhatuse liige Deniss Berman selgitas, milliseid roheoskusi valdkond vajab, et vähendada ehitustegevuse mõju loodusele. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juht Anti Hamburgi toob esile ka selleks vajaminevad oskused.

Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.