Joonas Laks: elamufondi renoveerime säästlikuks universaalteenusena
Selle asemel, et Brüsselit kiruda, tuleb hakata Eesti elamufondi süsteemselt energiasäästlikumaks tegema. Lahenduse pakub Joonas Laks arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Elame pöördelisel ajal, kus senised tõekspidamised pööratakse paljuski pea peale. Enam ei ole iseenesest mõistetav, et inimeste tööpäevad kestavad kaksteist tundi, isegi mitte kaheksa tundi – hea, kui üldse kontorisse ilmutakse. Ka ei päde enam reegel “mida rohkem, seda uhkem”, sest lõpuks ometi hakkab ühiskonna teadvusesse jõudma Pythagorase, Newtoni, Kolumbuse ja 20. sajandi kosmosemissioonide sõnum – maa on ümmargune kera ehk tal pole küll otsa ega äärt, aga tal on piirid ning tema maht ei ole lõpmatu.
Seotud lood
Kuigi ainuüksi puidust ehitades oleks võimalik süsinikujälge vähendada viiendiku võrra, kas meil ikka jätkub puitu ehitamiseks, kui metsi on kogu planeedil vaja süsiniku sidumiseks, tõstati küsimus Ehituse teekaardis.
2022. aasta alguses käivitus Võru linna, FinEst Targa Linna tippkeskuse, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi ning tarkvarateaduse instituudi koostöös pilootprojekt RESTO digitaalse tööriista loomiseks kohalikele omavalitsustele piirkondlike hoonete renoveerimisstrateegiate koostamiseks.
Kliimaeesmärgid seavad ehitamisele uued reeglid, aga nendeni jõudmiseks ei piisa igaühe soovmõtlemisest, vaid vaja läheb kõigi osapoolte survet, alustades teadlikust tellijast ja lõpetades nõudliku kliendiga.
Uute kliimanõuete täitmise vajadus nõuab ehituses lähiaastatel uute teadmiste ja oskustega juhte, kes on muutuste eestvedajad ja tahavad mõjutada tulevikku. Hea näide on Tallinna Tehnikaülikoolist Rootsi ühe suurema ehitusettevõtte Serneke jätkusuutlikkuse juhiks tõusnud Kaia Eichler, kelle teadlikud karjäärivalikud on kindlasti eeskujuks noortele, kes alles kaaluvad inseneri elukutset.
Ehitusobjektidele mõõteseadmete paigaldamine ja monitooring on tänapäeval lahutamatu osa nii ehitus- kui ka taristuprojektidest. Selle abil jälgitakse konstruktsioonide liikumist, pinnase vajumist, keskkonnamõju ning kontrollmeetmete toimivust. Isegi väiksemad projektid võivad tekitada märkimisväärses koguses andmeid, mis pärinevad erinevatest mõõteseadmetest ja on esitatud eri vormingutes.
Enimloetud
1
Lisatud 2025. aastal 100 suurimat käivet teinud ehitusfirmat ja nende aastane kasv või kahanemine
3
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Viimased uudised
Lenno Uusküla: töötleva tööstuse väljavaade on pigem nõrk
Üritused
Hetkel kuum
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele