Priit Roosimägi • 11 oktoober 2019

Merko finantsjuht: turg vajab uut tasakaalu

Majanduskasvu täpne prognoosimine on küllalt tänamatu ülesanne, kuivõrd see sõltub nii kohalikul, regionaalsel kui ka globaalsel tasemel paljudest teguritest, sh üha enam sellistest, mida on traditsiooniliste majandusteoreetiliste vahenditega keeruline mõõta või modelleerida, kirjutas Merko Ehituse finantsüksuse juht Priit Roosimägi.

Merko Ehituse finantsjuht Priit Roosimägi  Foto: Andras Kralla

Eesti majanduse edasised arengud, sh võimalik kasv või langus ning selle suurus, sõltub suuresti üldistest maailmamajanduse arengutest, sh rahapoliitilistest otsustest peamiselt euroalal, aga ka mujal. Olulisel kohal on rahvusvahelist majandustegevust (kaubavahetus, ressursside piiriülene liikumine) puudutavad poliitilised otsused (globaalsel tasandil eelkõige USA-Hiina kaubandussõda, aga ka Venemaa poliitiline reaalsus ning vastavad sanktsioonid; regionaalsel tasandil näiteks Brexit). Taolistest Eestist sõltumatutest arengutest oleneb Eesti majanduse edasine käekäik tõenäoliselt rohkem kui kohalikust tegevusest ning siinsest keskkonnast. Samas ei saa ka sellest mööda vaadata.

PANE TÄHELE!

Ehitusettevõtjate plaanidest jahenevas majanduses räägime 4. detsembril toimuval Eesti Ehituskonverentsil 2019.

Vaata kava ja pane ennast kirja SIIN.

Kohalikul tasandil on võib-olla suurimaks üksikküsimuseks majanduse edasise käekäigu osas viimase ligi 10 aasta jooksul pidevalt kiiresti kasvanud tööjõukulud. Olukorras, kus kulud kasvavad tuludest kiiremini, tekib küsimus, kauaks jätkub ettevõtetel võimekust vahet katta kas kasumi vähenemist taludes või sisemist efektiivsust suurendades. Seni on sellega isegi üllatavalt hästi hakkama saadud, st kuigi on olnud juhtumeid, kus tegevus on kas lõpetatud või seda oluliselt koomale tõmmatud või on tootmine Eestist ära kolitud, pole viimastel aastatel siiski tekkinud massilisi koondamislaineid või muid laiaulatuslikke negatiivseid arenguid, mis oleks tegevuse liiga kalliks muutumise tulemusel olulisel määral vähendanud siinset majandusaktiivsust. Küll aga on see risk seda suurem, mida kauem tootlikkuse kasvu ületav tööjõukulude kasv kestab. Hetkel pole sellele ka lõppu näha.

Kokkuvõttes tundub siiski, et järgmise aasta majanduskasv tuleb raskemini kui sel või paaril eelmisel aastal. Ehitussektorit silmas pidades on see võibolla pigem positiivne, kuna turg vajab teatud uue tasakaalu leidmist. Ehitusfirmade koondkasum on vaatamata ehitusturu suurele aktiivsusele viimase aasta-pooleteise jooksul oluliselt langenud. Seda just kasvanud kulude tõttu. Igal juhul on keeruline prognoosida, et ehitusturg võiks kasvad sellises tempos, mida me oleme näinud viimasel paaril aastal. Üldpilti võib küll tasapisi mõjutama hakata avaliku sektori nõudluse kasv näiteks Rail Balticaga seoses, kuid vähemalt järgmise aasta osas jääb see tõenäoliselt mõõdukaks.

Merko Ehituses valmistume selleks, et ehitusaktiivsus ei pruugi lähiajal olla nii kõrge, kui oleme seda näinud viimasel paaril aastal. Samuti valmistume selleks, et kasumimarginaalid on jätkuvalt tugeva surve all sektoris tervikuna. Nii oleme juba mõnda aega tellijale ehitamise kõrval fookusesse rohkem võtnud korterite arendamise, mille puhul näeme, et äri on võimalik teha kõrgema kasumlikkusega ning kus Merkol on teatud konkurentsieelised, mis tulenevad nii meie finantsvõimekusest kui ka pikaajalisest kogemusest arendada üksikute majade asemel terviklikke elukeskkondasid. Arendusi viime ellu etapiviisiliselt ning jälgime pidevalt turuarenguid. Nii ehituses kui ka arenduses oleme tegevad läbi tsüklite, hoides silme ees pikaajalist perspektiivi.

Samas on selge, et olenevalt turutsüklist oleme valmis oma mahtusid vastavalt kas suurendama või vähendama. Samuti jälgime pidevalt, et meie tegevus oleks kuluefektiivne ning seda toetaks mh ka töö sisemine korraldamine, sh uue tehnoloogia kasutamine.

Olukorras, kus tellijale ehitamisel on üha keerulisem leida mõistikku tasakaalu võetavate riskide ja eelduslikult teenitava kasumi vahel, oleme selgelt teadvustanud, et käibenumbri kasvatamine või isegi samal tasemel hoidmine pole eesmärk omaette. Seega, kui turuolukord seda nõuab, oleme valmis käibes järele andma ning keskenduma vähemale arvule või väiksematele objektidele, kui see tagab mõistlikuma riskivõtmise ning kasumi teenimise võimaluse.

Loe ka teiste finantsekspertide arvamust majanduse jahenemise kohta ja kuidas selleks valmistuda Finantsuudistest.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785