Majanduskasvu täpne prognoosimine on küllalt tänamatu ülesanne, kuivõrd see sõltub nii kohalikul, regionaalsel kui ka globaalsel tasemel paljudest teguritest, sh üha enam sellistest, mida on traditsiooniliste majandusteoreetiliste vahenditega keeruline mõõta või modelleerida, kirjutas Merko Ehituse finantsüksuse juht Priit Roosimägi.
Merko Ehituse finantsjuht Priit Roosimägi
  • Merko Ehituse finantsjuht Priit Roosimägi
  • Foto: Andras Kralla
Eesti majanduse edasised arengud, sh võimalik kasv või langus ning selle suurus, sõltub suuresti üldistest maailmamajanduse arengutest, sh rahapoliitilistest otsustest peamiselt euroalal, aga ka mujal. Olulisel kohal on rahvusvahelist majandustegevust (kaubavahetus, ressursside piiriülene liikumine) puudutavad poliitilised otsused (globaalsel tasandil eelkõige USA-Hiina kaubandussõda, aga ka Venemaa poliitiline reaalsus ning vastavad sanktsioonid; regionaalsel tasandil näiteks Brexit). Taolistest Eestist sõltumatutest arengutest oleneb Eesti majanduse edasine käekäik tõenäoliselt rohkem kui kohalikust tegevusest ning siinsest keskkonnast. Samas ei saa ka sellest mööda vaadata.
PANE TÄHELE!
Ehitusettevõtjate plaanidest jahenevas majanduses räägime 4. detsembril toimuval Eesti Ehituskonverentsil 2019.
Vaata kava ja pane ennast kirja SIIN.
Kohalikul tasandil on võib-olla suurimaks üksikküsimuseks majanduse edasise käekäigu osas viimase ligi 10 aasta jooksul pidevalt kiiresti kasvanud tööjõukulud. Olukorras, kus kulud kasvavad tuludest kiiremini, tekib küsimus, kauaks jätkub ettevõtetel võimekust vahet katta kas kasumi vähenemist taludes või sisemist efektiivsust suurendades. Seni on sellega isegi üllatavalt hästi hakkama saadud, st kuigi on olnud juhtumeid, kus tegevus on kas lõpetatud või seda oluliselt koomale tõmmatud või on tootmine Eestist ära kolitud, pole viimastel aastatel siiski tekkinud massilisi koondamislaineid või muid laiaulatuslikke negatiivseid arenguid, mis oleks tegevuse liiga kalliks muutumise tulemusel olulisel määral vähendanud siinset majandusaktiivsust. Küll aga on see risk seda suurem, mida kauem tootlikkuse kasvu ületav tööjõukulude kasv kestab. Hetkel pole sellele ka lõppu näha.
Kokkuvõttes tundub siiski, et järgmise aasta majanduskasv tuleb raskemini kui sel või paaril eelmisel aastal. Ehitussektorit silmas pidades on see võibolla pigem positiivne, kuna turg vajab teatud uue tasakaalu leidmist. Ehitusfirmade koondkasum on vaatamata ehitusturu suurele aktiivsusele viimase aasta-pooleteise jooksul oluliselt langenud. Seda just kasvanud kulude tõttu. Igal juhul on keeruline prognoosida, et ehitusturg võiks kasvad sellises tempos, mida me oleme näinud viimasel paaril aastal. Üldpilti võib küll tasapisi mõjutama hakata avaliku sektori nõudluse kasv näiteks Rail Balticaga seoses, kuid vähemalt järgmise aasta osas jääb see tõenäoliselt mõõdukaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele