2014 III kvartalis sai kasutusloa 432 eluruumi kogupindalaga 50 000 m2. Mõlemad nimetatud näitajad on praktiliselt samal tasemel, kus aasta tagasi.
Arvestades, et elamuarenduse turg on aktiivne ja projekte on töös palju, siis võib öelda, et eelmise aasta numbritega samale tasemele jäämine on pigem juhuslik seisak. Küll järgmiste kvartalite jooksul saab kasutusloa selle võrra rohkem eluruume.
Kasutusloa saanud eluruumide keskmine pind oli 2014 III kvartalis 115 m2, mis on enam kui viimaste kvartalite jooksul. Osalt on selle põhjus mõningal määral aktiveerunud ühepereelamute ehitamises, mis keskmist ülespoole veab.
Suurema keskmise pinna taga on kindlasti osalt ka Tallinna linna tänaseks kadunud nõue, mis ütles, et keskmine eluruumi brutopind peab olema 90 m2.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes
Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2
Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide arv aastate lõikes
Vaata ka värskelt ilmunud raamatut "
Nõuanded kinnisvara ostjale", kust saab parimat kinnisvara alast ostunõuandeid.
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.