Autor: Agris Peedu • 15. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See tähendab, et ehitusettevõtjate liit toetab sisuliselt niisugust lahendust, mida ehitusettevõtjad avalikult justkui ei toeta.

Riigihangete seadus eeldab, et esimeses järjekorras lähtub hankija majanduslikust soodsusest. Kui hankijat huvitab ­ainult hind, siis valib ta selle järgi.

Seega ei ole küsimus mitte seaduses, vaid selles, kas hankija ise otsustab lisaks hinnale võtta arvesse täiendavaid kriteeriume. Näiteks võib otsustamisel lisaks hinnale anda osakaalu ka tarne tähtaeg, kvaliteet, toote kogu elutsükli kulutused. Pakkujat iseloomustavad andmed, sh usaldusväärsus, ei ole hindamisetapil asjakohased.

Euroopa suundumustega vastuolus. Tõsi on see, et Eestis rakendatakse majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumit umbes 20 protsendil hangetest. Samas on nii mõnigi hankija võtnud ise eesmärgiks enamjaolt seda kasutada. Ühegi analüüsiga pole siiani leidnud kinnitust ka väide, et majandusliku soodsuse hindamine suurendaks vaidlustamiste arvu.

Ehitusettevõtjate liidu arvamus on risti vastupidine Euroopa suundumusega – Euroopa Komisjon on koostöös liikmesriikidega valmistanud ette riigihangete direktiivide eelnõusid, milles on alles jäetud ainult majandusliku soodsuse kriteerium.

Loe täispikka arvamust Äripäeva 16. detsembri paberlehest.