• 18.11.11, 14:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvara kui pensionisammas

Majaehitaja.ee juhataja Eno Pappel ei usu pensionifondide masinavärki ning peab oma maja või korterit perspektiivis üheks peamiseks pensionisambaks.
Elame keerulisel ja põneval ajal, mil tuleviku osas selgust pole. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikkus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all. Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete.
Kõigil inimestel tuleks sellises olukorras teadvustada ja harjuda mõttega, et investeeringud oma tulevikku peab igaüks ise tegema ning võtma nende investeeringute eest ka vastutuse.
Pensionifond kui soojamaareis

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praegu Eestis ja ka mujal kasutusel olevad pensionisüsteemid näevad ette, et kogutakse raha töövõimelisel perioodil pensionifondidesse ja alustatakse sealt väljamakseid siis, kui inimene pensionikka jõuab. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist on I, II või siis III sambaga. Pensionifondid investeerivad kogutud raha edasi intressitoodetele, võlakirjadesse, aktsiaturgudele - lõppeesmärgiks pikaajaliselt kasvatada investeeringut, ületada inflatsioon ja teenida kasu.
Kõlab esmapilgul hästi, kuid tegelikkuses võtab selline pensionifondide skeem ära inimestelt vastutuse oma vara säilimise ja kasvatamise eest. Fondide otsused teevad ju fondihaldurid, mitte raha investeeriv inimene ise.  Praeguste reaalsete näidete põhjal on lõpptulemuseks aga paraku see, et inimene, kes on 10 aastat raha fondi kogunud, on suures miinuses. Süsteemi masinavärk lohutab, et jätkake kogumist, turud paranevad ja küll tuleb ka tootlus. Andke andeks, aga ei usu sellesse masinavärki, sest selles süsteemis puudub vastutus.
Pangad ja fondihaldurid tegelevad müügitööga pea igas poes ning fondidesse investeerimine meenutab reisi ostmist soojale maale. Näidatakse tõusvaid graafikuid, mis lineaarse kasvu korral pakuvad suurt tootlust ja müüakse kokkuvõttes unistust heast elust tulevikus.
Mida siis ette võtta?
Tulevikku silmas pidades tuleb investeerida ainult nii, et inimene võtab ise vastutuse ja omab ka kontrolli oma investeeringu üle. See tähendab muidugi suuremat tööd oma investeeringutega. See, milline on parim investeering, on individuaalne. Mina usun, et lisaks teistele rahapaigutamise kohtadele tasub investeerida kinnisvarasse. Ka kinnisvaraturul on tõusud ja mõõnad, kuid üldjuhul ei muutu kinnisvara väärtus nulliks nagu seda näiteks aktsiatega võib juhtuda.
Oma maja või korter annab kindluse tuleviku suhtes ja võiks olla üheks peamiseks pensionisambaks tulevikku vaadates.
Üks võimalik stsenaarium
Üks inimene elab üüripinnal ja investeerib pensionifondi ning loodab selle tootlusele. Teine on investeerinud minimaalselt pensionifondi, kuid on ehitanud endale korraliku maja ja on ühel hetkel, peale laenu tasumist, kinnisvara omanik.
Pensionieas eelistaksin olla see teine, kel on oma maja, sest siis on mul võimalik ka kõige mustema stsenaariumi korral maja müüa ning ikkagi ära elada ning kasvõi üürikorterisse kolida. Aga mida peab tegema üüripinnal eluaeg elanud inimene, kui avastab, et pensionifondi kogutud raha on enamuses kadunud?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.25, 11:23
Katuseakende vananemine – probleem, millega peab arvestama
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.

Hetkel kuum

Sarikapärga saagis teiste seas hoogsalt maha taristuminister Kuldar Leis.
Uudised
  • 10.06.25, 17:36
GALERII: Pealinna rajataval võimsal Loodusmajal võeti sarikapärg maha
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Trev-2 Grupi tegevdirektor Sven Pertens.
Uudised
  • 11.06.25, 06:45
Sven Pertens teedeehituse lisarahast: tore, aga vähe
Maru Ehituse ehitatud hoone suletud netopind on 2096,6 ruutmeetrit.
Uudised
  • 13.06.25, 09:23
Maru Ehitus ehitas Eesti võimsaima turbatootmishoone
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Kopli kaubajaama juurde tuleb ajutine rattatee (Foto: Tallinna Strateegiakeskus).
Uudised
  • 11.06.25, 10:39
Tallinn valmistub ühendama Telliskivi ja Krulli kvartaleid
Tallinnas Telliskivis M-hoone nimelisse hiidhoonesse kerkib lähiaastail ärilinnak. Suure tehasehoone alale plaanitakse tulevikus mitmeid funktsioone. “Kultuurigalerii, sporti, teenindust. Natuke kaubandust, aga kindlasti mitte kaubanduskeskust,“ loetles Telliskivi TLN juhatuse liige Katrina Šokman.
Uudised
  • 17.06.25, 06:45
VKG omanikud annavad hipsterilinnakule uue näo
Sarikapeolised.
Uudised
  • 09.06.25, 07:00
Tallinna uus suur elurajoon saab peagi valmis
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
Valmivad hooned kuuluvad A-energiaklassi ja sihiks on seatud LEED Gold ja BREEAM sertifikaadid.
Uudised
  • 12.06.25, 10:29
GALERII: Kaarsilla Kinnisvara pani Port Athenale nurgakivi
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Laske klientidel valida – pakkudes konstruktsiooniühenduste valikuvõimalusi
  • ST
Sisuturundus
  • 23.05.25, 10:07
Laske klientidel valida – pakkudes konstruktsiooniühenduste valikuvõimalusi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele