I kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa ehk valmis 366 uhiuut eluruumi. Aasta varem oli kasutusloa saanud eluruumide arv oluliselt suurem - 670.
Madalast numbrist ei tasu liialt heituda. Peatselt hakkavad valmima möödunud aastal hooga alustatud ning reeglina positiivse müügieduga arendusprojektid ning valmivate eluruumide arv asub tõusule.
Uute eluruumide arv võiks olla vähemalt 1% kogu elamufondist ehk kogu Eesti tingimustes ligikaudu 6500 uut korterit ja maja aastas. See tagaks elamufondi kvaliteedi ja kvantiteedi jätkusuutliku säilumise.
Nii suure numbri lähedusse küündis uute eluruumide kasutuslubade arv ainult kolmel buumiaegsel aastal 2006-2008.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimasel kümne aasta keskmine kasutusloa saanud uute eluruumide valmimise hulk on 3400 uut eluruumi aastas, kuid siit on puudu omal ajal massiliselt kasutusloata jäänud ühepereelamute osa.
Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes
Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2
Seotud lood
Akustika on hoone funktsionaalsuse ja kasutusmugavuse seisukohalt sama oluline kui energiatõhusus või sisekliima. Liigses müras väheneb inimeste keskendumisvõime, kasvab stressitase ning kannatab töö kvaliteet. Ruukki Products ASi Baltikumi tehnilise toe ja jätkusuutlikkuse juht Kaupo Pertel nendib, et õigete ehitusmaterjalidega on võimalik seda kõike ennetada.