Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: uute elamispindade suhe olemasolevasse elamufondi
2010. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 2324 uut eluruumi, mis kogu elamufondist moodustab 0,36%. Elamufondi pindala tuli aastaga juurde 0,59%.
Vaadates viimast viite aastat, siis on aastaga lisandunud keskmiselt 0,44% uusi eluruume ja eluruumide pinda on lisandunud 0,62% aastas.
Selleks, et säilitada sellise eluruumide lisandumise tingimustes olemasolev eluruumide fond peab uute eluruumide kavandatav eluiga olema vahemikus 16-226 aastat - seda lähtudes kas lisanduvast eluruumide arvust või pindalast. Sellisel juhul ei jää eluruume vähemaks ega ei tule neid ka juurde.
Paraku rajatakse tänapäevased eluruumid eeldatava elueaga 70 aastat.
Eeltoodust saab järeldada, et eluruumide fondi säilitamise huvides on vajalik eluruumide märkimisväärne lisandumine. Vastasel korral on eluruumide amortisatsioon see, mis nende kvaliteeti allapoole viib.
Remargina tuleb mainida, et eeltoodu ei arvesta, et eluruumide eluiga pikendab renoveerimine ja remont, millega eelnevalt ei ole arvestatud.
Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga
Seotud lood
Akustika on hoone funktsionaalsuse ja kasutusmugavuse seisukohalt sama oluline kui energiatõhusus või sisekliima. Liigses müras väheneb inimeste keskendumisvõime, kasvab stressitase ning kannatab töö kvaliteet. Ruukki Products ASi Baltikumi tehnilise toe ja jätkusuutlikkuse juht Kaupo Pertel nendib, et õigete ehitusmaterjalidega on võimalik seda kõike ennetada.
Enimloetud
2
Lisatud 50 suurima käibega ettevõtte kasumid või kahjumid.
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Üritused
Hetkel kuum
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele