AS Ülemiste City juhatuse esimees Gert Jostov arvab, et Tallinn on teel ärilinnakute kujunemisele ja üksikud hulkuvad büroohoonehundid kaugele jõua.
Tallinnas on pool miljonit ruutmeetrit büroopinda, millest viiendikul ulub tuul. Maaklerid räägivad omanikele, milliseid jõupingutusi nad on teinud, et need pinnad välja rentida. Aga 100 000 tühjal ruutmeetril on täitumislootust vähestel. See, et pind on soodne, et aita täna enam kedagi. Büroo peab olema lihtsalt kohas, mis aitab – eriti peaga töötamise puhul – äri teha.
Kuna suur osa tänasest vabast ärikinnisvarast seda ülesannet ei täida, võib ennustada, et osa jääbki tühjaks ja asemele tuleb ehitada uued kaasaegsed büroohooned. Sakala keskuse lammutamine võis arhitektuuriajalooliselt tunduda ebaõige, kuid funktsionaalsuselt oli vana hoone oma asukohta sobimatu ja teda ei olnud võimalik ka millekski Solarise keskuse sarnaseks kujundada.
Täita 20 protsenti vaba kontoripinda rentnikega oleks ka tänasel päeval lihtne ülesanne, kui tegemist oleks läbimõeldud pindadega. Aga enamasti ei ole, eriti vanemates hoonetes olevate ruumide puhul. Palju kasutut koridoripinda, keerulise ja ebaefektiivse planeeringuga ruumid jne. Buumi ajal oli sobivate äripindade põud, hinnad aeti sellest tulenevalt kosmilisteks ning A-klassi bürooruumid olid paljudele traditsioonilistele ärivaldkondadele mõttetult kallid. Nüüd saab tipp-büroo normaalse hinnaga. Ja seda klient eeldabki.
Ärikeskkonna tähtsust näitab asjaolu, et Ülemiste Citysse on koondunud 50 infotehnoloogiavaldkonna ettevõtet. Nende ettevõtete koostööst on sündinud Eesti IKT Demokeskus, mis koondab endas kohalike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtete edulugudest parimaid, käegakatsutavamaid.
Sellise IT-klastri loomisel on olnud üks idee – luua toimiv IT-kogukond, mida võiks võrrelda elava organismiga. Kuivõrd Eesti IT-kogukond on väga väike, tuleb teha koostööd, tegutseda ühise eesmärgi nimel.
Selline koostöö ei ole tähtis üksnes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, vaid ka teistes valdkondades. Minu ennustus on, et Tallinn on teel ärilinnakute kujunemisele. Tootmis- ja logistikafirmad koonduvad linnaäärsete magistraalide ümber, finantssektor kesklinna (nagu London City) jne. Üksikud hulkuvad büroohoonehundid kaugele jõua. Ja need, mis on ajale jalgu jäänud, näevad varem või hiljem buldooserit.
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.26, 13:54
Tõstukid, kärud ja sajad läbimised päevas panevad siseukse korralikult proovile – millal võiks mõelda pendeluksele?
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.

Enimloetud

1
Uudised
  • 17.11.26, 06:00
Miljoneid võlgu jäänud Evicon Ehitus varises pankrotti. “Tahan oma õppetunde jagada”
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
2
Uudised
  • 17.11.26, 08:45
Kunstile tuleb anda sajandik ehituseelarvest | Seda nõuab värske muutus seaduses
Tänavakunstnik Silver Seeblum: ”Keegi peaks selle kohustuse täitmist ka kontrollima. Miljon eurot maksab pisike avaliku sektori maja“
3
TOP
  • 16.11.26, 11:59
Inseneribüroode TOP 2025 | võimsa kasvu tõid suured taristuprojektid ja targad otsused
Lisatud 124 edukama inseneribüroo edetabel.
4
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 1. koht ületas enda käibeootuse enam kui kahekordselt
5
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 2. koht: edu tõi otsus mitte panna kõiki mune ühte korvi
6
TOP
  • 12.11.26, 12:32
Ehitusfirmade TOP 2025 | võitjad suutsid ujuda vastuvoolu
LIsatud 126 edukama ehitusfirma edetabel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele