Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ehitaja tunnipalk Soomes ei pruugi 2 euroni küündida
Soome ehitusplatsidel käib äge kassi ja hiire mäng välistööliste alatasustamise või ümbrikupalkade varjamiseks, mille kõige räigem näide on alla kahe euro suurune tunnipalk Eesti puuseppade brigaadile, vahendab ERR uudisteportaal Taloussanomat.
Turu lähedal jäi eestlastel umbes 380 euro suurusest brutopalgast kätte 320 euro jagu, koos päevarahadega umbes 1000 eurot kuus. Soomlasest puusepp teenib samas 17 eurot tunnis või enam. Alamakstud töö tellis Länsi-Turunmaa linn Eesti firmalt Eurobuild Group, kelle mehed tegid järjest kümme kümnetunnist tööpäeva.
Ametiühinguliidule teatas asjast teine Eesti töömees, kes kasutas nn topeltlepingut ning sai 200 euro suurust netopalka. Eesti maksuametile minevas töölepingus oli tunnipalgaks märgitud 1,75 eurot ja Soome lepingus seisis 9,05 eurot.
Palgad on arengumaa tasemel ja on raske uskuda, et ükski eestlane soostuks enam Soomes sellise palga eest töötama, nentis Taloussanomat.
Eesti ehitusfirmadelt saadud andmeil makstakse Eesti ehitajatele tööst sõltuvalt 9-13 eurot tunnis, mis on 3-7 eurot vähem kui Soome ehitajate tunnipalk. Tegelikud palgad võivad aga olla veel palju väiksemad. Sageli arvavad eestlased palga sisse ka päevaraha ning peavad netopalgast maksma ka korteri eest.
Soome ehitustööliste ametiühingute liidu (Rakennusliitto) Turu piirkonna juht Jouni Ruotsalainen rääkis, et on äärmiselt pettunud mitte ainult Soome võimude passiivsuses olukorra kontrollimisel, vaid ka Soome ehitusfirmades, kellele kohalikud ettevõtted enam ei üritagi alltöövõtuks pakkumisi teha, sest hinnad on niivõrd alla löödud. Peale Eesti on viimasel ajal Soome tulnud tuhandeid ehitajaid ka Venemaalt ja Poolast.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele