Autor: Ehitusuudised • 11. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuleviku lahendused sademevee süsteemide tõhustamiseks

Intensiivsete vihmade tulemusena on Eesti linnades sageli probleeme väiksemate või suuremate üleujutustega, näiteks Tartu Riia tänava raudteeviadukti alusel teel ning Tallinna Ülemiste ristmikul.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudis neil päevil kaitstud magistritöödes tõid noored insenerid välja lahenduse üleujutuste probleemile, rakendades nii passiivsed kui aktiivsed meetmeid. Nii kinnitavad magistritööde juhendajad vanemteadur Ivar Annus ja nooremteadur Nils Kändler.

Passiivseid meetmeid peab rakendama juba sademevee süsteemide planeerimisel. Värske magister Annika Krinpus peab äärmiselt oluliseks analüüsida süsteemi tervikuna. See tähendab, et uue hoone, parkla või tee planeerimisel tuleb analüüsida, kuidas see mõjutab kogu piirkonda, seda nii äärmuslike kui ka tavapäraste sademete korral. Selleks töötas Annika Krinpus välja äärmusliku ilmastiku kihi, mille saab lisada ühe andmekihina valla või linna olemasolevale üldplaneeringule. Kihi abil on võimalik spetsialistil hinnata, kuidas hakkab mõjutama uus arendus olemasolevat sademeveesüsteemi (sh juba liitunud kinnistutuid, teid ja tänavaid) ning milliseid piiranguid peaks sademevee äravoolule rakendama, et tagada süsteemi toimimine ka pärast potentsiaalsete kinnistute liitumist.

Aktiivseid meetmeid kasutatakse juba olemasolevate süsteemide töö parendamiseks ja tõhustamiseks, see tähendab erinevaid tehnilisi lahendusi, et tagada sademeveesüsteemide toimimine ka äärmuslike sadude korral.

Koostöös Tallinna kommunaalametiga uuris magister Mihkel Hiielaid immutamise võimalikkust Põhja-Tallinna pilootalal ning immutamisala mõju piirkonna sademevee süsteemile. Immutamine tähendab sademevee juhtimist pinnasesse. See on alternatiiviks sademevee kinnistult kokku kogumisele ja sademeveetorustikku juhtimisele.

Tööst selgus, et üha sagenevate ekstreemvihmade korral ei piisa üksnes immutamisest, kuna seda pärsivad nii piirkonna geoloogia, kohati kõrge põhjavee tase kui avalikus kasutuses oleva maa suurus. Linn maaomanikuna saab rajada imbväljakuid, kuid eraisikutelt seda nõuda ei saa. Kui kombineerida immutamine ja maa-alused puhvermahutid sademevee ajutiseks kogumiseks, saab vähendada üleujutusohtu ka äärmuslike sademete korral.

Tähelepanu sademeveesüsteemidele on äärmiselt oluline, sest just kliimamuutustega kaasneb sademete suurem hulk ja muutuv jaotus. See tähendab suuremat koormust linnade sademeveesüsteemidele, mille ebaefektiivne töö võib põhjustada lokaalseid üleujutusi ning seab sellega ohtu inimeste elud ja vara.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785