Autorid: Majaehitaja Madis, Airobot Technologies • 6. mai 2024
Ventilatsiooni ehitus – mida sa pead sellest teadma?
Ventilatsioonisüsteemi projekteerimine ja ehitamine on rätsepatöö. Kuna iga maja või arendus on erinev, lähtub toimiva ventilatsioonisüsteemi rajamine konkreetse hoone iseärasustest.
Rääkisime Airoboti ventilatsioonisüsteemide projekteerija Kaja-Kirsten Sunega Maaküte OÜ-st kõigest, mis on seotud ühe korraliku ventilatsoonisüsteemi planeerimise ja ehitamisega.
Ventilatsioonisüsteemi ehitus algab hoone arhitektuursetest joonistest
“Ventilatsioonisüsteemi projekteerimine peaks olema loomulik osa maja projekteerimisest,” ütleb Sune ja selgitab, et arhitektil tuleb teha hoone arhitektuurne lahendus arvestusega, et majja rajatakse ka selle suurusele ning otstarbele vastav ventilatsioonisüsteem.
Ta nendib, et tuleb ette olukordi, kus uue maja projekti on vaja hakata käigu pealt kohendama, sest pole arvestatud ventilatsioonitorude kulgemise jaoks vajaliku ruumiga. Seega tuleks hoone projekteerimisega paralleelselt, alustada hoone ventilatsiooni projektiga, et tellija, arhitekti ja projekteerija koostöö tulemusel leida sobivaim lahendus
“Hiljem võibolla väga raske pakkuda head lahendust või suisa võimatu mahutada majja ventilatsioonitorusid ja keeruline tagada selle hoolduseks vajaminevaid juurdepääse, näiteks reguleerelementidele,” põhjendab Sune, miks ventilatsiooni projekteerimine ei tohi jääda viimaste tööde sekka.
Ventilatsiooni süsteemi projekteerimisel tuleb arvestada maja joonistega.
Kas ventilatsioonitorud on põranda sees või ripplae taga?
Tihti soovivad koduehitajad, et neil oleks maksimaalse kõrgusega laed või maast-laeni aknad. Ja on hooneid, kus ripplae ehitamine, et sellega varjata lae alla kinnitatud tehnosüsteeme, shventilatsioonitorustikku, tooks lae liiga madalale.
“Sellisel puhul saab panna ventilatsioonitorud ka põranda sisse,” lausub Sune. Ta lisab, et põrandasse paigutatud ventilatsioonis pole midagi ebatavalist, seda võtet kasutatakse nii vanade majade renoveerimisel kui ka uute majade puhul.
“Põrandasse pannakse aga teistsugune, natukene kallim toru, mis on astumiskindel ega vaju võimaliku muljumise tõttu ega raskuste all lömmi,” selgitab ta.
Põrandasse paigaldatud ventilatsioonitorustik.
Kas lokaalsed ventilatsioonisüsteemid või üks terviklik ventilatsioonisüsteem?
Terviklik ventilatsioonisüsteem toimib nõnda, et värsket õhku antakse elu- ja magamistubadesse, kus puhas hapnikkurikas õhk on eriti oluline ja süsihappegaasirikast õhku viiakse välja WC-de, vannitubade ja köögi kaudu.
“See süsteem hoiab eluruumide õhu värskena ja aitab pesuruumidest välja viia liigse niiskuse ning tualettidest ja köögist erinevad lõhnad.,” toob Sune välja siirõhuga ventilatsioonisüsteemi eelised. Ta lisab, et säärase süsteemi toimimise eelduseks on, et õhk saaks liikuda kas uste alt või spetsiaalsete õhusiirde avade kaudu.
Tervikliku ventilatsioonisüsteemi alternatiiviks on lokaalsed ventilatsioonisüsteemid, kus samas ruumis või teatud ruumidegrupis on nii sissepuhe- kui väljatõmme. “Näiteks võib eraldi sektsioonina lahendada suure magamistoa ja selle kõrval asuva vannitoa ventilatsioon.,” selgitab Sune
Ta lisab, et selline lahendus, kus enamus ruumides on nii sissepuhe kui väljatõmme, on kallim, kuna nõuab rohkem torustikku ja lõppseadmeid (plafoonid, restid) ning eeldatavasti tuleb paigaldada ka võimsam ventilatsiooniagregaat.
Kuid lokaalne ventilatsioonisüsteem on ka omade eelistega: “Selle süsteemiga ei liigu ebameeldivad lõhnad või saasteained edasi maja peale laiali, vaid neid tõmmatakse välja nende tekkekoha lähedal. Teine oluline pluss lokaalsete ehk suletud süsteemide puhul on helikindlate uste paigaldamise võimalus.”
Ventilatsiooniseadme müra vähendamine
Ventilatsiooniseadmed on 24/7 töötavad masinad. Töötav masin teeb müra. Müra vähendamiseks tuleb paigaldada tubades olevate plafoonide j a masina vahele mürasummutid.
“Lisaks on mürasummuteid vaja panna ka tubade vahelisele torustikule,” soovitab Sune. sest ventilatsioonitoru on õhukanal, kus helil on hea liikuda. Kui tubade vahele ei panda mürasummuteid, siis võivad tubade vahel levida elutegevuse helid.
“Ventilatsiooniseade pannakse üldjuhul tehnoruumi ning tehnoruum ei tohiks olla magamistubade lähedal,” toob Sune välja veel ühe müra vähendamise nipi.
Mürasummutid vähendavad seadme tekitatavat müra.
Plafoonid ehk õhujaotajad
Plafoonid ehk õhu jaotajad aitavad värskel õhul jõuda soovitud piirkonda. Plafoonidega saab õhujuga ka suunata. Osasid plafoone saab reguleerida aga teistel see võimalus puudub. Samas tuleb arvestada, et erinevate lõppseadmete õhujoa pikkus varieerub.
Plafoone valitakse tihti välimuse järgi ning seda ei saa koduomanikele pahaks panna. Kuid ilu peaks olema ühendatud praktilisusega. “Sisekujundusega sobivat plafooni tasub valida reguleerimisvõimalusega plafoonide seast või siis selle puudumisel lisada vajdusel juurde reguleerelement,” teab Sune
Valimaks optimaalset plafooni, soovitab ta kindlasti konsulteerida spetsialistiga: “Valesti valitud lõppseadmete korral ei jõua õhk soovitud kohta ning vale dimensioneerimise korral võivad tekkida ka müraprobleemid.”
Ventilatsioonitorustiku materjal peab vastama sellele, kus torustik paikneb
Samas peab Sune sõnul pöörama tähelepanu ka ventilatsioonitorustiku isolatsioonile. Muidu on probleemid kärmed tekkima.
“Kui torustik jookseb läbi külma ruumi, siis ta peab kindlasti olema isoleeritud. Kui sooja õhuga toru läbib külma ruumi, siis tekib kondensaat torustiku sisse. Külm õhk, mis tuuakse torustikuga läbi sooja ruumi, hakkab niiskus toru välispinnale kondenseeruma,” selgitab ta.
Sune nendib, et mõlemal juhul võib lõpuks tekkida kondenseerumise tagajärjel hallitus, millel on tervist kahjustav mõju: Seepärast peavad torustikud olema isoleeritud nõnda, et ühelgi juhul, ei kuumal suvepäeval ega krõbega külmaga, ei koguneks nende sisse või ümber niiskus.
Ventilatsiooni süsteemi õige isoleerimine on ülioluline.
Ventilatsioonisüsteemi balanseerimine - kõige viimane samm
Õhk tahab liikuda kõige lihtsamat ja mugavamat teed pidi. Reeglina mööda magisraaltoru ehk pealiini. Selleks, et õhk jõuaks ka erinevatele korrustele ja ka kõige kaugematesse ruumidesse, tuleb ventilatsioonisüsteem saada tasakaalu.
Tasakaalustamine on tähtis, sest muidu jõuab mõnda tuppa liiga vähe ja teise liiga palju õhku..
“Üks võimalus balanseerimiseks on lisada õhule liikumistakistusi ehk paigaldada reguleerklapid. Neid takistusi on vaja kas rohkem avada või sulgeda, et tubadesse jõuaks täpselt selline kogus õhku, nagu ventilatsiooniprojekt ette näeb,” soovitab Sune
Ventilatsioonisüsteemi balanseerimine võtab aega tavaliselt paar tundi kuni pool päeva, sõltuvalt maja suurusest.
Reguleer-klapi abil saab õhuvoolu piirata või suurendada.
Ventilatsiooniseadme (ventilatsioniagregaadi) valikul arvesta varuga!
Reeglina valitakse ventilatsiooniseadmete seast välja masin, mis tagab paberi peal enam-vähem täpselt selle õhuhulga, mida projekt nõuab. “See on viga,” lausub Sune resoluutselt. “Ventilatsiooniseade peaks töötama umbes 50-70% võimsuse juures. Täisvõimsusel või selle lähedal töötav masin tekitab rohkem müra ja ei ole energiatõhus. Ning alati täisvõimsusel töötava ventilatsiooniseadme liikuvad osad kuluvad kiiremini,” selgitab ta võimsuse tugevusvaru tähtsuse lahti.
Nõudluspõhine ventilatsiooniseade tagab tervislikuma sisekliima ja puhtama õhu
Samuti tuleb Sune sõnul vaadata, kas ventilatsiooniseade on nutikas või mitte. “Enamus turul olevatest ventilatsiooniseadmetest liigutab lihtsalt õhku ega arvesta sisekliima muutustega sinu kodus, olgu selleks külalised, dušširuumi kasutamine, söögitegemine, kaminasse tule tegemine või midagi muud,” ütleb ta.
Nutikad ventilatsiooniseadmed seevastu suudavad ennast ise juhtida näiteks süsihappegaasi (CO2) näidu järgi. Sune I selgitab: “Kui kodus tekib liiga kõrge CO2 tase, siis ventilatsiooniseade tuvastab selle ja hakkab ise automaatselt rohkem värsket õhu peale andma või sisse puhuma.”
Meie kliimas võiks olla niiskustagastusega ventilatsiooniseade
Et kodune õhk oleks võimalikult tervislik, soovitab Sune valida niiskustagastusega ventilatsiooniseade:“ Tervislik ja mugav suhteline õhuniiskuse tase kodus võiks jääda 30% - 60% vahele. Meie kliimas aga kipub talviti kimbutama liigne kuivus, sest kütmise ja ventilatsiooni koosmõjul muutub õhk siseruumides kuivaks.”
Niiskustagastusega ventilatsiooniseade hoiab talvisel kütteperioodil niiskustaseme kodus ca 7% - 12% kõrgemal kui lihtsalt soojustagastusega ventilatsiooniseade.
Niiskustagastusega ventilatsiooniseade kasutab plaatsoojusvahetit, mis tagastab ka niiskust. Niiskustagastus käib läbi spetsiaalse antibakteriaalse plaadi, kus õhuvoolud kokku ei puutu ning bakterid, lõhnad ja muud saasteained viiakse kodust koos õhuga välja.
Eesti tootja Airobot Technologies toodab nutikaid ventilatsiooniseadmeid, mis kasutavad CO2, niiskus, temperatuuri, peentolmu ja VOC andureid, et reguleerida automaatselt õhuvoolusid ja tagada ideaalilähedane sisekliima.
Maaküte pakub lisaks küttesüsteemidele ka terviklahendusi ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!