TTÜ doktoritöö aitab ehitiste mõõdistamist täpsemaks muuta

TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudis kaitses Tarvo Mill hiljuti doktoritööd laserskaneerimisest ehituskonstruktsioonide mõõdistamisel, suunaga laserskaneerimise mõõtemääramatuse ehk vahemiku, kus asub õige väärtus, hindamise metoodika väljatöötamisele.

„Mida väiksem on mõõtemääramatus (ehk mõõdistusviga), seda ligemal on mõõdistustulemused pinna tegelikule asukohale, ning seda täpsemalt on võimalik koostada objekti või konstruktsioonielemendi digitaalne mudel“, selgitas doktoritöö juhendaja, TTÜ inseneriteaduskonna professor Artu Ellmann.

Väljatöötatud arvutusmeetod on hinnanguliselt optimaalseim viis hindamaks eeldatavaid mõõtemääramatusi. Meetod on vajalik just suuremat täpsust (nt ehitiste ja konstruktsioonielementide deformatsioonide analüüs) nõudvate mõõdistustööde planeerimisel. Meetodi paikapidavust testiti edukalt ühe maanteesilla purustaval koormuskatsetusel, aga ka maantee külmakergete uurimisel.

Professor Ellmann: „Meetod on vajalik ka geodeetiliste mõõdistuste planeerimisel, kus täpsuse hindamine toimub nii enne kui ka pärast mõõtmist. Eeldatava mõõtemääramatuse arvutus võimaldab mõõdistuste planeerimisel teha muudatusi näiteks tööde läbiviimise protseduurides, vaadata üle kasutatavad seadmed ja vahendid, et seeläbi parandada eeldatavat täpsusklassi. Peale mõõdistuste läbiviimist kasutatakse saavutatud mõõtemääramatuse arvväärtusi mõõdistusandmete järeltöötluse protsessis (vigade kõrvaldamine jms). Järelhinnang on samuti väga oluline tõendamaks mõõtmiste nõuetekohasust“.

Terrestrilise laserskaneerimise (TLS) tehnoloogia on geodeesia valdkonnas olnud kasutuses juba kümmekond aastat. Seda tehnoloogiat rakendatakse erinevate ruumiseoste (hooned, teed ja rajatised), aga ka maapinna topograafia ülikiireks ja täpseks jäädvustamiseks.

Kiire arenguga tehnoloogia

Tänu kogutavate ruumiandmete suurele detailsusele on laserskaneerimine tänaseks leidnud väga laialdast kasutust nii ehitusvaldkonnas kui ka kinnisvarahalduses (nt objektide seisukorra hindamine jms) kuid seda saab kasutada ka näiteks kriminalistikas kuriteopaiga ruumiseoste dokumenteerimiseks.

Laserskaneerimise andmetest luuakse tavaliselt kolmemõõtmeline (3D) digitaalmudel, ehituse infomudel ehk BIM, mille abil on võimalik täiustada objekti haldamist, teha erinevaid simulatsioone, parandada projekteerimist jm. Skaneerimisandmed võimaldavad näiteks projekteerimisel lähtuda olemasolevast detailsest 3D olukorrast. Projekteerimine omakorda võib toimuda otse 3D-virtuaalreaalsuses, mis aitab vältida võimalikke vigu, andes ühtlasi hea ettekujutuse projekteeritava objekti osade (nt mõni konstruktsioonielement) paiknemisest, seisukorrast ja toimimisest. 

Terrestrilist laserskaneerimist võib täna pidada geodeesia valdkonnas üheks kiiremini arenevaks tehnoloogiaks. Skaneerimisseadmed muutuvad üha kiiremaks (juba täna on mõõdistuskiiruseks üle miljoni punkti sekundis), täpsemaks ja lihtsamini kasutatavaks, omades näiteks juba ka nutivõimalusi (värvilised puutetundlikud ekraanid, seadmete juhtimine läbi nutitelefoni, interneti ühenduvus jne). „Tehnoloogia kiire areng ja efektiivsuse pidev kasv on juba tänaseks loonud piiramatu arvu võimalusi laserskaneerimise kasutamiseks mitte ainult ehituses, vaid ka teistes insenerivaldkondades“, kinnitab professor Ellmann. 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

jaanuar/​veebruar 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Mapri Ehitus otsib EELARVESTAJAT

Mapri Ehitus OÜ

25. veebruar 2018

Ruukki otsib TOOTEINSENERI

Ruukki Products AS

09. märts 2018

Värvikeskuste Grupp otsib PÕHJA-EESTI ÄRIMÜÜGIJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

04. märts 2018

Ehituse erilehed