Aasta ehitusinsener on Jaanus Somelar

Aasta ehitusinsener OÜ Pakrum insener-projekteerij
Aasta ehitusinsener OÜ Pakrum insener-projekteerij

Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kuulutas välja „Aasta Ehitusinseneri 2014“, kelleks sai OÜ Pakrum insener-projekteerija Jaanus Somelar. Auhinna tõi Jaanus Somelarile TÜ Siirdemeditsiini keskuse (SIME) kliimasüsteemide projekteerimine.

Somelari poolt projekteeritud hoones asub väga kõrgele bioohutusklassile (klass3) vastav infektsiooniblokk BSL3, kus rangelt reguleeritud tingimustes tohib töötada ohutusklassi tasemele vastavate ohtlike patogeenidega ning uurida katseloomade raskeid infektsioone nagu näiteks HIV ja C-hepatiit.

Somelar hoiab õnnitluse puhul tagasihoidlikku joont ning märgib, et on kogu aeg ühtmoodi töötanud ning ju siis see objekt oli seda väärt.

Kuidas hindate praegu Eesti ehitusinseneride taset?

See sõltub erialati. Mina spetsiifika on küte- ja ventilatsioon. Kui vaadata Tallinna Tehnikaülikooli sisseastumist antud erialasse, siis näiteks eelmine aasta astus sisse 4 ja teisel kursusel jätkas 1 tudeng. Ise olen lõpetanud maaülikooli juba ammu aega tagasi. Üldiselt on seltskond vananev. Samas on käes huvitav aeg. 5-6 aasta perspektiivis hakkame loodetavasti projekteerima juba BIMis (Building Intelligent Modelling - toim), mis peaks olukorda paremaks muutma.

Töödega on jälle nii ja naa. Mis kindlasti suurt rolli mängib, on ajafaktor. Kes suudavad teha head tööd, on palju, et paljuski hakkabki suurt rolli mängima just ajaline faktor.

Tiitli toonud objekti puhul oli ühest küljest vast hea asi see, et seda hoonet projekteeriti kaks korda. Esimesel korral buumi ajal, kus tellija soovid olid suured. Siis aeg muutus ja projekt tuli teha poole väiksem. See muutis projekti tehnilist tihedust, kuid sellega saime protsessi palju selgemaks.

Kas antud konkurss kannustab rohkem ehitusinseneride valdkonda esiletoomist?

Kui hoone on tavaliselt valmis, siis on pildil rohkem peatöövõtja, kelle tööd ei saa muidugi alahinnata. Sest tavaolukorras tuleb palju ette ka projekti parandusi, millega peatöövõtja on tegelenud. Kui aga rakendada rohkem BIMi, võimaldab see ka inseneridel läheneda põhjalikumalt ning ideaalis enam vigade parandamist ei peaks ehitaja poolt eraldi olema. Praegustes tingimustes hakkab ehitaja tegelema esmalt muutustega ja eks see ongi viinud olukorda, kus kogu vastutus langeb ehitajale. Nii see aga ei peaks olema. BIMi puhul on kogu meeskond, sh ehitaja, tellija ja projekteerija pidevas suhtluses ja iga osapool saab tegeleda maksimaalselt oma rolliga. On pisut arusaamatu, et miks me projekteerime endiselt paberil, kui meil on e-riik. See on justkui paigalseis.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed