Aasta ehitusinsener on Jaanus Somelar

See sõltub erialati. Mina spetsiifika on küte- ja ventilatsioon. Kui vaadata Tallinna Tehnikaülikooli sisseastumist antud erialasse, siis näiteks eelmine aasta astus sisse 4 ja teisel kursusel jätkas 1 tudeng. Ise olen lõpetanud maaülikooli juba ammu aega tagasi. Üldiselt on seltskond vananev. Samas on käes huvitav aeg. 5-6 aasta perspektiivis hakkame loodetavasti projekteerima juba BIMis (Building Intelligent Modelling - toim), mis peaks olukorda paremaks muutma.

Töödega on jälle nii ja naa. Mis kindlasti suurt rolli mängib, on ajafaktor. Kes suudavad teha head tööd, on palju, et paljuski hakkabki suurt rolli mängima just ajaline faktor.

Tiitli toonud objekti puhul oli ühest küljest vast hea asi see, et seda hoonet projekteeriti kaks korda. Esimesel korral buumi ajal, kus tellija soovid olid suured. Siis aeg muutus ja projekt tuli teha poole väiksem. See muutis projekti tehnilist tihedust, kuid sellega saime protsessi palju selgemaks.

Kas antud konkurss kannustab rohkem ehitusinseneride valdkonda esiletoomist?

Kui hoone on tavaliselt valmis, siis on pildil rohkem peatöövõtja, kelle tööd ei saa muidugi alahinnata. Sest tavaolukorras tuleb palju ette ka projekti parandusi, millega peatöövõtja on tegelenud. Kui aga rakendada rohkem BIMi, võimaldab see ka inseneridel läheneda põhjalikumalt ning ideaalis enam vigade parandamist ei peaks ehitaja poolt eraldi olema. Praegustes tingimustes hakkab ehitaja tegelema esmalt muutustega ja eks see ongi viinud olukorda, kus kogu vastutus langeb ehitajale. Nii see aga ei peaks olema. BIMi puhul on kogu meeskond, sh ehitaja, tellija ja projekteerija pidevas suhtluses ja iga osapool saab tegeleda maksimaalselt oma rolliga. On pisut arusaamatu, et miks me projekteerime endiselt paberil, kui meil on e-riik. See on justkui paigalseis.