• 18.03.15, 10:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kallas: tuleb mõtlema hakata teemaksule

Endine rahandusminister ja Euroopa transpordivolinik Siim Kallas rääkis Teedeklastri konverentsil "Tee, anna tööd", et teede ehitamise rahastamise sõltuvus kütuseaktsiisist ei ole jätkusuutlik ning ka Eestis tuleb hakata üha enam mõtlema teede maksustamisele.
Kallas: tuleb mõtlema hakata teemaksule
 
"Peab üldse ütlema, et Euroopa liit (EL) teedega eraldi ei tegele ja seetõttu EL seda väga ei reguleeri, sealhulgas teede ehitust. Minu suund olles ELi transpordivolinika oli, nii ka jääks. Tõsi liiklus on suurenenud, ja prioriteet on ohutus. Kuid ELis vaadatakse taristut suurema pildina ja võetakse ühe tervikuna, arvestades ohutust ja  liikluskorraldust. Tähelepanu on uute tehnoloogiate arengutel, teadusuuringutel. Kindlasti on võimalik ka nüüd uue 7 aasta struktuurfondide rahastuse raamistiku sees selleks kõigeks ka toetust saada," rääkis Kallas.
Kallase sõnu panustataksegi Euroopas teadusuuringutele, et viia alla kulusid. "Millega tegelesime palju minu ajal ja tegeletakse ka praegu, on intelligentne transpordi süsteemidega - igasugune IT lahendused seotud teedega. Seal on mõiste smart roads, mis tagab ohutuma ja sujuvama liikluse. Siin on kindlasti sooduspinnas uudseteks lahendusteks," lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rahastamisest
Kallas märkis, et ELis on taristu seitsme aasta raamistiku osas tõstetud rahastamist kolm korda. Suurim saaja on raudtee. "Miks? Sest EL on arvamusel, et raudtee on keskkonnasõbralikum ja rahuldab paremini kaupade veo ja reisijate vajadusi," märkis Kallas.
"Küll aga on väga tugev diskussioon infra rahastamise osas üldse. Võtsin Euroopa transpordivolinikuna osa Saksamaa valitsuse koalitsiooni leppe arutelust, isegi rohkem kui Eesti omast. Seal kuulutas üks osapool, et viivad sisse maksu välismaalastele, mida mina ELi esindajana ütlesin, et ei saa. Kui nüüd vaadata teemaksude osas Euroopat, siis Euroopas on 2 riiki, kes teede maksu ei kogu. Need on Soome ja Eesti," tõi Kallas näite.
"Prantsusmaal on teemaksud näiteks maksad läbitud kilomeetrite eest, mis on taganud selle, et Prantsusmaa teed on praegu tunduvalt paremas seisus kui Saksa omad." Kallase hinnangul tasuks teede maksu teemat kindlasi arutada.
Rahastus aktsiisist?
"Mina rahandusministrina olin vastu, et kütuseaktsiisist mingi konkreetne summa panna teedeehitusse. Vaadake, kütuse aktsiisist tulevad summad vähenevad pidevalt, sest mootorid lähevad paremaks ja autod tarbivad kütust vähem. Euroopas võtavad näiteks autod 15% vähem kütust kui Ameerikas. Biokütused on aktsiisivabad. Seetõttu jääb ka kütuseaktsiisi vähemaks ja lõpptulemusena sellest ka raha vähemaks," kirjeldas Kallas sõltuvust pelgalt kütuseaktsiisist.
Minna ühistele konsortsiumidele?
"Kas siis teha ettevõtete konsortsiumeid, siis seda põhimõtet propageerisin juba 20 aastat tagasi. Kui nüüd vaadata laenamise kontekstis, siis konsortsiumidel on tunduvalt kergem raha saada näiteks 30 aasta peale. See vääriks kindlasti arutamist ja hindamist teede-ehitajate kontekstis," märkis Kallas.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kallase sõnul peab aga igasuguse laenamisega olema ettevaatlik, eriti suured riskid on laenamised, mille taga on poliitiline otsus. "Kohtusin mõnda aega tagasi maailma suurimate investeerimis pankuritega. Soovitused, mida nad andsid, oli - tooge eraraha. Kui hakkate sehkendama riigiga, siis läheb asi jamaks. Kui kasutada konsortsiumeid, siis on võimalik kergemini saada raha, mis siis hiljem kindlasti ka tagasi toob," rääkis Kallas
"Mina arvan seda, et maksumakja raha investeerimine taritusse pressib meie võimalusi üha rohkem kinni. Tuleb rohkem kindlustada poliitilise sekkumise vastu. Taristu puhul on ju oluline, et tehtud otsus peab see püsima kuni 30 aastat. Kui aga otsustab riik, siis ei püsi otsus kunagi nii pikalt."
Kohtuvaidluste protsess peab olema mõistlikult talutav
Kallas tõi näite hangete vaidlustamisest Euroopas. Kõige tõhusama riigina märkis Kallas Ühendkuningriike, kus vaidlustatakse palju, kuid vaidlus suudetakse lahendada 2 aastaga. Belgias aga võtab see protsess keskmiselt 5 aastat. Seda ei kannata aga pangad välja. "Sellist mõju ärikeskkonnale käsitletakse paraku vähe. Transpordi investeeringutes tuleb mõelda väga, kuidas tõhusalt käsitleda vaidlustusi, mis ei löö valusalt ärikeskkonda," ütles Kallas "Kohtuvaidluste protsess peab olema talutav – ühel hetkel peab ju vaidlus ära lõppema."
Kolm küsimust Kallasele
Teemaks?
Kilomeetri põhine, jah.
30 aastane otsuse rahu - kuidas tagada?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tegelikult ei ole teeehitajatel see vast nii valulik. Toon näite. Üks valitsus ostab bussid, teine tühistab. Ise olen nii kord otsustanud, tühistanud, ei ole hea. Ehitust aga ei saa katkestada ja taristuehitusega on sama, tuleb uus minister ja otsutab teisiti. Pole muud kui otsustamine on kultuuri küsimus, et mingid otsused ei ole poliitiliselt muudetavad.
Kas eestis võivad tekkida tugevad konsortsiumeid?
See on üks idee, millele ma varem pole mõelnud, aga siin tulin sellega täna välja. Alguses võtab see tsükkel kindlasti pikalt aega ja vajab ka riigi garantiid, et see oleks võimalik.

Seotud lood

Uudised
  • 18.03.15, 12:59
Pertens: oleme mõnuga rehepappi teinud
Asfaldiliidu ja Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens märkis Teedeklastri konverentsil "Tee, anna tööd", et Euroopa Liidu struktuurfondidest saadud rahast pole midagi eriti paremaks läinud, sest taristuprojektidesse suunatud investeeringud pole piisavalt läbi mõeldud.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.25, 11:23
Katuseakende vananemine – probleem, millega peab arvestama
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.

Enimloetud

1
Uudised
  • 25.06.25, 10:49
Tartu kiitis Siuru detailplaneeringu heaks
2
Uudised
  • 26.06.25, 06:45
Invego ja Reterra panid 14- miljonilisele Läti arendusele nurgakivi
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
3
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
4 võimast GALERIID: Metro Capital ja EBS panid haridus- ja ettevõtluslinnakule nurgakivi
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
4
Uudised
  • 26.06.25, 12:43
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
5
Uudised
  • 26.06.25, 10:04
Evecon sai uue juhi
6
Uudised
  • 19.06.25, 14:34
Kiisal asuvasse Mandri-Euroopa suurimasse akuparki jõudis 126-tonnine hiigeltrafo
Akupargi üldehituse, elektritööde ja paigaldustööde eest vastutab Eveconi tütarfirma WiSo Engineering. Akupargi alajaama ja ühendamise Eesti põhivõrguga teeb Connecto Infra.

Viimased uudised

Majandustulemused
  • 27.06.25, 12:38
Pärnits: Kuldajastu mõõtu majandusseis veel välja ei anna, kuid august oleme ehk läbi tulnud
Uudised
  • 27.06.25, 12:04
Küttesüsteemi muutmisel pääseb kõigi omanike nõusolekust
Uudised
  • 27.06.25, 12:02
Ettevõtja, see on määravaim tegur pangast laenu saamisel
Uudised
  • 27.06.25, 11:41
GALERII: Mapri ehitab viltuvajunud elamu uuesti üles
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Arvamused
  • 27.06.25, 10:21
Soome ehituses terendub potentsiaal
Uudised
  • 27.06.25, 06:45
Renditööjõu pakkuja: sel suvel on Soome turg selgelt aktiveerunud
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Uudised
  • 26.06.25, 13:04
Selgus Narva Soldina põhikooli arhitektuurivõistluse võitja
Uudised
  • 26.06.25, 12:43
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!

Hetkel kuum

Siia võrsub linnak. Pealinna esindusliku piirkonna miljöö paneb arendajale, arhitektile ja ehitajale eriti suure vastutuse.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
4 võimast GALERIID: Metro Capital ja EBS panid haridus- ja ettevõtluslinnakule nurgakivi
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Arenduse brutopind on 7600 ruutmeetrit ja see peaks valmima 2026. aasta lõpuks (Visuaal: Arco Vara).
Uudised
  • 20.06.25, 06:45
Arco Vara alustas Kristiines uute elamute ehitust
Hetk nurgakivi panekult.
Uudised
  • 19.06.25, 06:45
Infortar pani nurgakivi Eesti ühele suurimale rohegaasijaamale
Vaata galeriid, kuidas ehitus edeneb.
Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Saated
  • 24.06.25, 14:00
E-ehituse platvorm toob utoopia lähedamale, kui oskad oodata
Esimesed korterid peaksid valmima 2026. aasta kevadeks.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Aviaator tähistas sarikapidu – vaata uhket galeriid!
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Ees laiuvad värsked välipadeliväljakud.
Uudised
  • 20.06.25, 08:15
Merko Uus-Veerenni arendus sai täiendust
Kiisal asuvasse Mandri-Euroopa suurimasse akuparki jõudis 126-tonnine hiigeltrafo
Uudised
  • 19.06.25, 14:34
Kiisal asuvasse Mandri-Euroopa suurimasse akuparki jõudis 126-tonnine hiigeltrafo
Akupargi üldehituse, elektritööde ja paigaldustööde eest vastutab Eveconi tütarfirma WiSo Engineering. Akupargi alajaama ja ühendamise Eesti põhivõrguga teeb Connecto Infra.
Volvo Construction Equipment esitleb uue põlvkonna rataslaadureid, mis tõhustavad tootlikkust
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 14:49
Volvo Construction Equipment esitleb uue põlvkonna rataslaadureid, mis tõhustavad tootlikkust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele