Pertens: oleme mõnuga rehepappi teinud

Sven Pertens
Sven Pertens

Asfaldiliidu ja Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens märkis Teedeklastri konverentsil "Tee, anna tööd", et Euroopa Liidu struktuurfondidest saadud rahast pole midagi eriti paremaks läinud, sest taristuprojektidesse suunatud investeeringud pole piisavalt läbi mõeldud.

Pertens tegi viite ajalukku ning tõi välja, et peamised rahaallikad, mida suunatakse taristuehitusse, on tulnud kütuseaktsiisist ning euroabi rahadest. Kui esialgu investeeriti 75% aktsiisist saadud tuludest taristuehitusse, siis euroabi rahade tulekul see protsent vähenes. Keegi ei ole aga keelanud investeerida rohkem. aja möödudes seoti kütuseaktsiis teristuehitamise finantseeringutega lahku ning see on toonud olukorra, kus teedesse investeeritud raha väheneb stabiilselt. 

Pertens rõhutas, et struktuufondide raha eesmärk on olnud alati midagi paremaks muuta. "Tegelikult ei ole midagi paremaks läinud, vaid oleme teinud mõnuga rehepappi, mis pole olnud eesmärk," kritiseeris Pertens.

"Kas abi on olnud efektiivne. Jah ja ei. Vahel on ehitatud liiga suuri asju. Kas see on jätkusuutlik, kui abi enam ei tule, kas suudame oma tegevust samamoodi vähemalt jätkata? Selle peale peab tõsiselt mõtlema," lisas Pertens.

"Teedeehitsusse raha ei ole kitsalt transpordi rahastamine. Transpordi ehitamise kaudu arendamine kogu majandust. Tagasi tuleb see maksude tuluna, tuleb uusi töökohti. Samuti juhin tähelepanu, et iga rahaühik, mis on pandud ehitsusse toob SKPs tagasi. Kui panna taristuehitusse 100 miljonit eurot sisse, siis tõuseks SKP hinnanguliselt 1% võrra. Investeerimine transpordi taristusse toob igal juhul majanduslikult tagasi," märkis Pertens.

Pertens kritiseeris ka senist hankepraktikat, mis on endiselt hinnapõhine. "Hange ülesehitus on küll lihtsam, kuid lahendused ehitamiseks ei ole lihtsad. Eriti hull, kui asi jõuab ekspluatatsioonini. Muidugi puudub innovatsioon ja paindlikkus," rääkis Pertens. Pertens on äraootaval seisukohal uute Euroopa Liidu hangete direktiivide osas, mis muudab praegust olukorda ning soosima tuleb hakata majanduslikult soodsamaid pakkumusi. 

Pertens toob välja ka praeguste hangete ehituslepingute puhul puuduva boonussüsteemi ehitajale, mis motiveeriks kindlasti tööde teostajaid.

Kriitikat sai ka praegune teedelabori süsteem, kus materjale küll testitakse, ent puudulik on info, kust testitav materjal tuleb. "Kas sellisel juhul on tulemused, mida laborid annavad, usaldusväärsed?" küsis Pertens.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed