Tellijal tuleb arvestada ehitushinna tõusuga

Jätkuvast hinnatõusust ei jää puutumata ka ehitusturg, sest materjalide hinnad on kasvanud ja kasvavad veel, palgasurve kosub ning ehitajate läbimurre eksportturgudele pingestab hinnataset Eestis.

Katuste ja fassaadide ehitusega tegeleva K-Kate Katusekattetööd OÜ müügijuht Riho Reispass rääkis, et näiteks SBSi (bituumenrullmaterjal) hinda on tänavu tõstetud juba kahel korral, kummalgi 5-7%. 1. maist tõusevad vähemalt 10% ka põhiliste soojustusmaterjalide (vahtpolüsterooli ja mineraalvilla) hinnad. "Kui nafta hind hüppab, kasutatakse seda ära ja kindel, et hinnad tõusevad lähikuudel veel. Materjali hinnatõusule aga lisandub ka palgasurve," märkis ta.

Kliendid, nende hulgas ühistud, kes mullu küsisid pakkumisi, ent töid ei tellinud, on Reispassi sõnul igal juhul kaotajad. Müügijuht toob näite 1500 m2 katusetööde pakkumistest, kus hind on aastaga tõusnud 10 000 euro võrra. "Möödunud aasta märtsi 50 000 euro ja novembri 54 500 euro analoogseid pakkumisi võrreldes oli hinnavahe 9%, novembrist käesoleva aasta märtsini kasvas hind 8% (59 000 eurot) ja viimase kuuga veel 2% (60 000 eurot). Tööhind sellest kasvust on tühine, moodustab ju katuse- ja soojustustööde puhul materjalide osakaal mahust 60-80%," selgitas ta.

Elektritööde hindu mõjutavad AS KH Energia-Konsult peadirektori Heino Haraku sõnul ühelt poolt  materjalide hinnatõus ja teisalt alapakkumistest tulenev hinnasurve. „Ega materjalide hinnad pole alla läinud, vase hind on kerkinud ja näiteks kaablite-juhtmete hinnad on viimase aasta jooksul tõusnud 25-30%,“ märkis ta.

Endiselt on tema sõnul elektri eritööde tegijaid turul enam kui tööd. „Sellest tulenevalt on suur surve eritööde hindadele, peatöövõtjaid huvitab ju eelkõige see, et töö odavalt tehtud saaks. Ehituskvaliteet kannatab paljudel juhtudel. Paljud väiksemad firmad turul on näljas,“ rääkis Harak.

Sisendhinnad on aastaga tõusnud kohati 50% ja osades sektorites on Skanska EMV juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul näha  tõusutrendi jätkumist. „Põhjuseks avanenud ekspordivõimalused, vahepealne alla omahinna  töötamine ja kohaliku turu väiksusest tingitud ressursside piiratus,“ märkis ta.

Tellijad on Aaviku sõnul targemaks saanud ja mõistnud, et pakkumisaegne odavaim hind ei pruugi olla parim hind projekti lõppedes. „Tugeval finantsalusel peatöövõtjad ei võta enam objekte "jõuga". Alla omahinna pakuvad veel vaid need ettevõtted , kelle jaoks värske rahavoo olemasolu on elu ja surma küsimus," lisas Aavik.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ehituse erilehed