20. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimase aasta suurimaks muutuseks peab Kull materjalitootjate ja alltöövõtjate edukat läbimurret eksportturgudele, peamiselt Põhjamaadesse. „Arvestades sealset hinnataset ning kriisiajal koomale tõmmatud võimsusi, on see kaasa toonud kiire sisendhindade tõusu Eesti ehitusturul. Seda on paljud koduturul tegutsevad peatöövõtjad ning tellijad ka valusalt kogenud,“ rääkis ta ja lisas, et ehkki alapakkumisi tehakse vast harvem kui aasta eest, on peatöövõtu marginaalid endiselt liialt madalad ning peavad tõusma.

„Viimastel kuudel on toimunud märgatav elavnemine tellijate poolel. Eratellijatel ja pankadel on kriis veel värskelt meeles ning investeerimisotsustega kuni viimase ajani ei kiirustatud. Nüüd on aru saadud, et hinnatõus on toimunud ja jätkub tõenäoliselt edasi,“ sõnas  Kull.

Masu mõju positiivse poole pealt tõdeb Kull, et ehitusturul on taas hinda läinud teenuse kiirus, professionaalsus ja kuluefektiivsus kõigis ehitusetappides: alates

projekteerimisest kuni ehitise valmimise ja kasutuskuludeni.

"Ehitusettevõtetel on aeg taas fookust koomale sättida, sest vahepealsel mõõnaperioodil prooviti tegeleda kõigega," rääkis ta. Nüüd tuleb tema arvates arendada eelkõige neid valdkondi, mida kõige paremini osatakse ja kui ressurssi üle jääb, siis laieneda uutesse valdkondadesse ja turgudele. "Peaasi, et säiliks talupoja mõistus ja liigkiire kasv kõiki jälle pilvedesse ei viiks," märkis. Kull