Pärnits: tehingut tahtsid teha soomlased

Ülemiste ärilinnaku vähemusomanikuks jäänud Mainor ei vaevle rahaprobleemide küüsis ja tehing Soome börsifirmaga ei olnud sunnitud käik, vaid soomlaste initsiatiiv, kinnitas Mainori omanikeringi kuuluv Ülo Pärnits.

Äripäeva lugejate küsimustele vastas Ülemiste City ja ASi Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits.

Kas on õige, et tehing Soome Technopolisega, kus Teie juhitud ettevõte jäi vähemusaktsionäriks, oli Teile sunnitud käik päästmaks Mainor pankrotist, kuna Mainor ei suutnud ilma saadud rahata enam oma laenukohustusi teenindada?
Mainori 2009. aasta bilansis oli omakapitali määr 82,5%. Selline firma ei saa kuidagi olla pankrotis. 2009. aastal tagastas Mainor 110 miljonit laene ilma maksepuhkust kasutamata. Kui tehingut Tech­nopolisega ei oleks toimunud, oleksime suutnud oma kohustusi ikkagi täita.

Ülemiste City lõi Soome börsifirmaga Technopolis ühisettevõtte, mis hakkab haldama miljardi krooni väärtuses vara. Kuidas veensite soomlasi siia investeerima?
Nemad veensid meid! Technopolisel oli suur huvi tulla meie koostööpartneriks. Neile meeldis meie kontseptsioon ja potentsiaal.

Technopolis maksis Ülemiste Cityle 150 miljonit krooni. Mainor kui Ülemiste City suuromanik pidi nimetatud tehingust saama 70 miljonit krooni. Mis te saadud rahaga tegite?  
Saadud rahast maksime aktsionäridele dividende ning põhiline osa ootab uusi investeerimisprojekte.

Miks Te uue soomlastega tehtud firma nõukogu esimees ei ole?
Soomlased soovisid, et Technopolise nõukogu esimees oleks ka Techopolis Ülemiste nõukogu esimees. Meile see sobis. Minu kogemus Targa Äri Linna arendamisel on 5 aastat, Pertti Huuskonenil on 30 aastat – see, mida ta Soomes on teinud, on muljetavaldav.

Kas ärilinnaku kontseptsiooni jaoks Eesti liiga väike pole?
Tallinnas on võrreldes Põhjamaade pealinnadega 6–10 korda vähem kontoripinda ühe elaniku kohta. See näitab muu hulgas majanduse mahajäämust. Kui eeldame, et Eesti majandus areneb Põhjamaadega samale tasemele, siis näeme, missugune on meie kontoripindade kasvupotentsiaal. Tulevik on Targa Äri Linna sarnaste linnakute päralt, kus prioriteet pole pindade üürimine, vaid kõrge lisandväärtusega äride kontsentratsioon.

Kas Teie eesmärk on Ülemiste City olemasolevad rentnikud välja ajada? Saite buumi lõpus häid siduvaid lepinguid, mida nüüd muutmast keeldute.
Ülemiste City tööstuspinnad on kõik välja renditud. Technopolis Ülemiste kontoriruumide täitumus on 93,5% ja see kasvab. Lõppenud lepingud reeglina pikendatakse. Klientide lahkumist lepingute lõppedes sisuliselt ei esine.
         
Kas vastab tõele, et Technopolisega uue firma rajamisel saadud 670 miljoni kroonine laen Swedbankist ei olnud tegelikkuses uus raha, vaid saadud laenuga maksis AS Ülemiste City Swedbankile tagasi teise laenu täpselt samas summas ehk siis tõstis pank oma laenu teie ettevõttest lihtsalt soomlaste firmasse ümber?
Technopolis Ülemiste võttis üle Ülemiste City 670 miljoni krooni suuruse laenu. Mainorile jäänud Ülemiste City osa, mis on 2/3 Ülemiste City territooriumist, on laenuvaba. Arvestades laenu suurust, keeldus Swedbank täiendavast finantseerimisest.

Mainor on viimastel aastatel avalikkusele raporteerinud kasumi kasvamisest. Kas vastab tõele, et kui Mainor oleks oma kinnisvara bilansis õiglaselt ümber hinnanud, oleks Mainori tegelik majandustulemus olnud sadades miljonites kroonides miinuses?
Ei vasta tõele. Mainor on vaatamata kriisidele kõik viimased 18 aastat olnud kasumis ning tema omakapital on sellel ajal kasvanud 266 korda. Mainori põhiline kinnisvara on Ülemiste Citys, mille vara väärtus oli 2009. aasta bilansis 1,6 miljardit krooni. Vara hindasid rahvusvaheliselt tunnustatud hindajad. Seda hinnangut on korduvalt auditeeritud ja selle hinnangu alusel kujunes Ülemiste City ja Technopolise vahelise tehingu müügihind.

Kas vastab tõele, et sügisel Mainori Kõrgkooli rektori ametist lahkunud Mati Lukas lahkus sealt seetõttu, et Mainor, kellele kuulub umbes pool ettevõttest, pumpas koolist kogu vaba raha välja ja Lukas ei olnud nõus seetõttu kooli rektorina jätkama? 
Mati Lukase lahkumise põhjus ei olnud raha väljapumpamine Mainori Kõrgkoolist. Mainori Kõrgkool on olnud igal aastal kasumis ja see raha on investeeritud kooli arengusse. Mainor saab 12 000 krooni kuus juhtimiskulude katteks, muid tulusid omanikud Mainori Kõrgkoolist ei saa.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed