Ekspert: Celander Ehitus on  juba pankrotis

Kohtu poolt saneerimiskava hindajaks määratud ekspert Katrin Prükk on arvamusel, et Celander Ehituse puhul ei ole tegemist ähvardava maksejõuetusega, vaid ettevõtja on maksejõuetu.

Saneerimiseelnõu seletuskirja kohaselt „ettevõtte saneerimise vajadus tähendab seda, et ettevõtjat ähvardav maksejõuetus on tingitud just ettevõtte majandustegevusest ning saneerimata ei ole võimalik majanduslikku käekäiku paremuse poole pöörata. Ühtlasi tähendab saneerimisvajadus ka seda, et ettevõtte ümberkujundamine on üleüldse võimalik. Seetõttu kirjutab Katrin Prükk kohtule oma arvamuses, et ehitusfirma puhul ei ole tegemist ähvardava maksejõuetusega, vaid ettevõtja on maksejõuetu.

Prükki hinnangul ei võimalda firma olemasolev vara rahuldada kohustusi, mis ettevõtjal olid saneerimismenetluse algatamise seisuga.

Eksperdile esitatud Celander Ehituse ja Celander OÜ ühisest rahavoo aruandest ajavahemiku aprill 2010–juuli 2010 kohta nähtub negatiivne rahavoog: raha on välja makstud rohkem kui seda on sisse tulnud (sisse 13,5 milj krooni, välja 15 milj krooni). Selline olukord on saanud võimalikuks läbi selle, et Celander Ehitus arveldab Celander Grupi pangakontode kaudu. Sellist ilmselgelt tavapäratut asjade korraldust selgitab ehitusfirma oma pangaarvete pideva arestimise ohuga.

Arvelduste tegemine Celander Grupi kaudu toob kaasa ka selle, et ettevõtte tegevjuhtkonnal puudub tegelik ülevaade Celander Ehituse varast, võlgadest ja majandustulemustest. Eksperdile esitatud bilansi kohta seisuga 31.07.2010 märkis juhatuse liige, et see on eksitav ja tuleks jätta tähelepanuta, selgitab Prükk kohtumääruses.

Prükk toob välja, et peab ehitusfirma saneerimise edukuse tõenäosust madalaks. Seda põhjustel, et kehtivaid ehituslepinguid on firmall minimaalselt ja sedagi pigem väikeses mahus. Kas ja milliseid ehituslepinguid ettevõtja tulevikus saab, pole teada ega saa ka tõsiselt võetavalt prognoosida.

Eraldi küsimus on, kas ilma välise finantseeringuta suudab Celander Ehitus ehitusteenust pakkuda ja kui ei suuda, siis kuidas on kavas korralda finantseering. Kui lähtuda Celander Ehituse tõlgendusest kavale, siis tagatisi firmal pakkuda pole.

Kava kohaselt rahuldatakse tavakreeditoride nõuded kokku 50% ulatuses. See tähendab, et 6 aasta jooksul tuleb ettevõttel teenida oma tegevusest kokku ca 55 milj kasumit. Näiteks aastatel CE parimatel aastatel 2006 ja 2007 oli CE konsolideeritud kasum vastavalt 25 milj, 21 milj krooni, käivitamisaastatel 2004 ja 2005 aga vastavalt 5 milj ja 16 milj.

Võlausaldajate huvide ja õiguste arvestamise juures, märgib Prükk, et Celander Ehituse jagunemine selliselt, et kohustus panga ees ja tema kasuks seatud tagatis liigub eraldi osaühingusse ning referentsid, ehituslepingud, meeskond ja tavakreeditorid lähevad üle jagunemise tulemusena CE-st eralduvasse Celander OÜ-sse, võib teoreetiliselt kahjustada tavakreeditoride huve, kui tagatiste bilansiline väärtus ületaks vastava panga nõuet/hüpoteegisummat. Kahjuks ei ole kavast ega selle lisadest võimalik aru saada, milline on tagatiste bilansiline väärtus.

Samuti võib see kahjustada ka pankade huve, kui eralduvale OÜ-le Celander üle antava vara väärtus ületaks talle üle minevate kohustuste summat.

Kohtunik kinnitas Celander Ehituse saneerimiskava eelmisel nädalal, viidates, et ekspert Prükki osundus, et saneeritav on juba enne saneerimiskava koostamist pankrotis, on kohtu arvates meelevaldne.

„Vaatamata sellele, et arvutuste pool sellel väitel peab paika, ei ole see ainsaks aluseks, millest lähtuda saneeritava maksejõulisuse hindamisel. Nagu ekspert ka ise osundab, on tegemist tegutseva ettevõttega, mis on võimeline tootma kasumit. Seega on võimalik ka olemasolevate kohustuste katmine tekkiva kasumi arvelt,“ kirjutab kohtunik selgituses.

Taust

Saneerimiskava kohaselt on ettevõtja vara järgmise väärtusega:
- raha:           166 229 krooni
- kinnistud:      62 772 000 krooni
- nõudeõigused:    42 772 227 krooni
- aktsiad ja osad :    1 508 638 krooni
- masinad ja seadmed:    1 314 849 krooni
    kokku  108 533 943 krooni

Samal ajal on saneerimismenetluses kindlaks tehtud kohustusi saneerimiskava kohaselt 247 miljonit krooni.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed