Eesti Puitmajaliit sõlmis partnerluse Lõuna-Koreas
Eesti Puitmajaliit ja Korea Puitehituse Assotsiatsioon sõlmisid Lõuna-Korea pealinnas Soulis koostöömemorandumi. Memorandum jagab erialaliitude ühist visiooni ja koostööpõhimõtteid jätkusuutliku ja puidupõhise ehituse arendamiseks, mis omakorda aitab kaasa süsinikuneutraalsete linnakeskkondade loomisele.
Eesti Puitmajaliidu üks põhieesmärkidest on aidata kaasa ehitussektori süsinikneutraalsusele, kasutades selleks jätkusuutlikku ehitusmaterjali – puitu – ning soodustades tehaselist ehk industrialiseeritud ehitamist. Sõlmitud koostöömemorandum Korea Puitehituse Assotsiatsiooniga kinnitab seda eesmärki. Ajal, mil jätkusuutlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse aspektid on möödapääsmatud, leiab puit kiirelt taastuva materjalina laialdasemat kasutust.
Seotud lood
Puidu jaemüüja Puumarketi ostudirektori Raul Kadaru kinnitusel on praegu ehitusmaterjalide saadavus ning hinnad mitme aasta soodsaimal tasemel, aga Ukraina sõja lõpp muudaks olukorda ning tekitaks suure tõenäosusega üle-Euroopalise defitsiidi.
Riigi olulisim vastutsükliline investeering kasvu taastamiseks
Arutasime lõikuskuu keskel riigikogu keskkonnakomisjonis kliimaministri, arhitektide, puidusektori, ametnike, ettevõtjate ja Riigi Kinnisvaraga, kuidas saab riik kliimapoliitikaga kasvatada majandust ja ekspordivõimekust. Vastus on Loodusmaja, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Eesti uusarendustes valitseb nn käsitöö: iga arendaja püüab luua midagi omanäolist, eristuvat, samas müük venib, aga nõudlust nagu on. Moodulmajad võiksid muuta uusarendused odavamaks - samas klient neid justkui ei taha, arhitektuurgi ju pea olematu ja kõige krooniks kisuvad need tavahooneist hoopis kallimaks.
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Üritused
Hetkel kuum
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele